Festivali tuuma moodustavad neli kontsertõhtut, neid kõiki ühendavad olemuselt omalaadsed lähenemised helile.

Üle Heli 2026 avakontsert "AVAavarus" avab helide abil tee avarustesse. Monika Mattieseni kureeritud Küberstuudio liigub maapõuesügavustest kosmiliste kaugusteni kasutades selleks instrumente hiiglaslikust kontrabassflöödist kuni heliobjektideni, kavas on värskete teoste Madli Marje Gildemanni "Birds Of Jupiter" ja Monika Mattieseni "Roots of Rock" Eesti esmaettekanded.

Leedu üks olulisemaid helikunstnikke Adomas Palekas tegeleb helienergeetikaga üleminekuolukordades helietenduse "Critical Systems and Their Melting Points" vahendusel. Katariin Raska ja Villem Jahu seovad torupillihelisid abstraktse elektroonikaga ja õhtu lõpetab aastaid pausil olnud Kismabande oma klassikalises koosseisus Taavi Laatsit, Priit Pääsuke, Tanel Paliale ja Aivar Tõnso.

Üle Heli festivali reedene kontsert "Modulatsioonipalee" leiab aset Mustpeade majas kolmel laval, kus toimub modulatsioon ehk ühe signaali mõjutamine teise poolt nii konkreetsete esinemiste kui ka kogu eeskava ja erinevate ruumide tasandil. Õhtut alustab Sibeliuse Akadeemia doktorant Katrin Enni, kes tutvustab oma heliuuringuid teosega "Kandvus".

Ekke Västriku doktorikontsert "Transmortem" on loodud siinusgeneraatoritele, lintmakkidele, mikserile, raadiole ja kaheksale kõlarile, kaasa löövad Villem Jahu ja Raul Keller.

Hollandist pärit ja Berliinis elav helikunstnik Thomas Ankersmit uurib oma erikavaga "The Tcherepnin Series (Music for the Original Serge Synthesizers)" märgiliste Serge süntesaatorite võimalusi. Ühise eeskava "Branches & Bytes" esitavad Sofija Zaiceva Lätist ja Andreas Trobollowich Austriast tuues ühte ruumi kaks vastandlikku helilist lähenemist: digitaalne heliprogrammeerimine kohtub mehaanilise helisünteesiga.

Eesti Nüüdismuusika keskuses residentuuris viibiv Ukraina helilooja Albert Saprykin esitab orelil elektroonika toel ja Itaalia trummari Gian Marco Medda abiga oma kaduvust mõtestava teose "Baobab". Õhtu lõpetab Kristjan Kannukese & Mia-Stella Aaslaidi ühine improvisatsioon, kus kohtuvad vioola, inimhääl ja vinüülimängijate manipulatsioonid.

24. oktoobril 18:00 algab Kanuti Gildi Saalis "Sfääriline õhtu", kus astuvad üles audiovisuaalse soolokavaga Itaalia trummar Gian Marco Medda, Mihkel Tombergi elektroonika toel inimhäälega improviseerivad Anna Hints & Tushar Prakash, Ameerika helilooja James Tenney teost "Saxony" esitav flöödimängija Tarmo Johannes ning lisaks kuuleb ka Kintai Kitaip residentuuri erikava.

Leedus korraldatav Kintai Kitaip residentuuriprogramm on pühendatud eksperimentaalsetele helipraktikatele Balti riikides. Tänavuse residentuuri teema lähtus Brandon LaBelle'i mõistest "heliline agent" (sonic agent) ning uuris, kuidas helipraktika saab sõna otseses või ülekantud tähenduses, materiaalselt või kontseptuaalselt peegeldada meie tänapäeva puudutavate teemadega seotud kogemusi ja arusaamu. Käesoleva aasta residendid, kes ka Üle Helil üles astuvad, olid Sandra Kazlauskaite (Leedu), Gundega Graudiņa (Läti) ja Aivar Tõnso. 

25. oktoobril finišeerib festival sündmusega "Lõpukõver", mis lisab helile ka ruumilise vabaduse dimensiooni kulgedes läbi Vanalinna erinevate ruumide. Kavas on Albert Saprykin & Tencu, Post Horn, Hanna Samoson, Eric Olivier (ca), Perfectionst "Sound Footage" jt.

Lisaks õhtustele kontsertidele toimuvad erinevad sündmused ka päevasel ajal. Kogu festivali vältel on avatud Kanuti Gildi Saali Keldrisaalis (Pühavaimu 5) Eesti Kunstiakadeemia uusmeedia helikunstiprogrammi tudengite näitus  "KÕRValiste ruumide melu", mis kutsub kuulamise kaudu avastama esmapilgul märkamatuks jäävat.

Reedest kuni pühapäevani on samal ajal Nüüdismuusika Keskuse ruumides toimuva "Päevamenüü" kavas erinevad loengud, vestlusringid ja raadioeksperimendid. Viimased on seotud ärajäänud mineviku raadio "Raadio Tallinn 1965" tegevuse käivitamisega. 24. oktoobril leiab "Päevamenüü" raames aset ka Kiwa eksperimentaalse romaani "Millimullimallikad" esitlus.