Nora Raba sündis 10. jaanuaril aastal 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel ja Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas Raba Kunstitoodete Kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Raba oli Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1967. aastast. Näitusetegevusega alustas Raba 1963. aastal ning ta on osalenud näitustel nii kodu- kui ka välismaal.

Raba on loonud ehteid, tegelenud palju dekoratiivsete seinataldrikute ja -plaatide ning spordiauhindade loomisega, on kavandanud väga palju suveniirmärke suurtele kultuuriüritustele, samuti Tallinnale ja teistele linnadele ning maakohtadele. Nora Raba põhialaks on olnud monumentaalsed pannood ja ruumilised kompositsioonid, paljud tema tööd on loodud konkreetsetele arhitektuursetele objektidele. Nora Raba on oma tööde materjali- ja tehnikakasutuses, samuti temaatikas väga avar. Ta on töötanud palju rauaga, seda sepistades ja keevitades, kuid on ka kodus söövitus- ja kohrutustehnikas, samuti töös poleeritud ning poleerimata alumiiniumiga ning emailidega.

Kunstiteadlane Inge Teder on Nora Raba esimest loomeperioodi 1970. aastate algul nimetanud "rauaajaks", mil valmisid sepistatud monumentaalsed seinapannood Pirita lillepaviljonile, spordiauhinnad Jaan Taltsile ning 5 väravavõre aadressile Raekoja plats 5. Suur osa Raba hilisematest töödest on inspireeritud futuristlikust liikumisihalusest, kus vormid voolavad ja kasvavad vertikaalses suunas.

Loomingulise tee esimesel etapil 1960.–1970. aastatel lähtus Raba teemade valikul enamasti loodusest (pannood "Flora", "Dekoratsioon", "Merepõhi" jt), 1980. aastatel puhastele, konstruktiivselt selgetele geomeetrilistele vormidele (poleeritud alumiiniumist kompositsioonid "Probleem", "Lõpmatus", "Trepp", "Taebla" jt). 1990. aastatel kasutas Raba juhuslikke, looduse enda kujundatud vorme, mida täiendas ootamatult erksavärviliste ja konstruktiivsete detailidega.