Klassikaraadio salvestas Noëpi muusikatunni Metsküla Algkoolis
Klassikaraadio tõi kuulajateni südamliku reportaaži aasta kooli tiitlit kandvast Metsküla Algkoolist, kus astus üllatusõpetajana laste ette Andres Kõpper ehk Noëp. Veel uuriti, kuidas mõjutavad haridusreformid meie muusikaelu ja laulupeoliikumist.
Päev pärast esimest koolipäeva, kui Metsküla Algkooli lapsed olid vallavolikogu poolt suletud kooli saalis aktust pidanud, toimus Tallinnas suur staadionikontsert. Elektroonilise indie-popi artist Noëp andis seal kontserdi rohkem kui kümnele tuhandele kuulajale. Paar nädalat hiljem, 13. septembril, sõitis Noëp ehk Andres Kõpper Metsküla Algkooli ja andis seal 21 uudishimulikule lapsele muusikatunni.
Lastele oli see üllatus. Neile öeldi vaid, et muusikatundi tuleb andma üks Andres. Kui oodatud üllatuskülaline paduvihmas rootsipunasesse Metsküla Algkooli jõudis, hüüdsid lapsed: "Õpetaja, see on ju Noëp!"
Klassikaraadio läks kohale ja kuulas suure huviga muusikatundi. Andres Kõpper rääkis lastele, kuidas temast kõige kiuste muusik sai, tutvustas noortele kuulajatele oma muusikat ning julgustas kõiki ka ise muusikat looma. Üheskoos valmis mitu laulu. Neist esimene kohe kohtumise alguses mõne minutiga.
Muusikatunni lõpuks valmis ka üks päris uus lugu, mille tegid Andres Kõpper ja lapsed üheskoos. Muusikaõpetaja Kõpper näitas, kuidas käib ühe tantsumuusika hiti tegemine. Kusjuures, selle tegemisel ei kasutatud ühtegi instrumenti – ainult laste hääli.
Andres Kõpper, kas see on tavaline, et sa käid lastele koolides muusikatundi andmas?
Ei ole tavaline, ma ei ole seda varem väga teinud. Ma olen käinud rääkimas küll erinevates koolides mingit juttu, aga see oli võib-olla kõige muusikatunnisem muusikatund, mis ma seni olen teinud.
Mis see põhjus on, et sa siia Metsküla kooli tulid?
Põhjus on selles, et mul on mõned tuttavad, kes on selle kooliga seotud või kelle lapsed on siin käinud või kelle lapsed käivad. Ja paraku on selline kurb asi, et tahetakse seda kooli kinni panna kooliskäijate – nii õpilaste kui õpetajate – vastumeelsusest hoolimata. Ma nüüd olengi täna kuulnud veel vähe täpsemalt kuivõrd visalt need inimesed siin ikkagi selle kooli eest võitlevad ja see on väga südant soojaks tegev ja väga loodan, et neil õnnestub, et see kool jääb ikka püsima.
Sina oled ise käinud Tallinnas koolis ja sulle ikkagi läheb korda selline väikese kooli suur mure.
Ma arvan, et kui mul ei oleks isiklikku kokkupuudet läbi nende inimeste, siis tõenäoliselt see paraku läheks võib-olla ühest kõrvast sisse, teisest välja. Sest natukene, ma arvan, me oleme ka ära harjunud selliste uudistega, et kuskil pannakse jälle mingi kool, rahvamaja või ka raamatukogu kinni. Sellest on selles mõttes ülikahju, et ma ise olen küll põline tallinlane ja ma olen seal üles kasvanud, aga mulle kuidagi väga on südamelähedane just selline elu, mis ei ole linnas. Need väärtused on need, mis mulle endale lähevad väga korda. Ja tegelikult see on see keskkond, kus ma tõenäoliselt mingi hetk ise tahaks elada. Kui vaatad aknast välja, siis näed akna taga puid ja rohelust, mitte kalke betoonpindu.
Selles mõttes ma väga loodan, et see elu Eesti väikelinnades või väikekohtades säiliks. Ma arvan, et see on tähtis, sest üleskasvamise keskkonna mõttes on sellised kohad asendamatud. Ma arvan, et see õpetab ka sellist looduslähedust ja loodusega kooskäimist. Mida rohkem me kasvatame järelpõlve üles ainult väga linnakeskselt, seda vähem ju on ka järgnevatel põlvedel seda looduse mõistmist ja laiemat silmaringi. Alustada selle silmaringi laiendamisega koolipõlvest peale – see on väga tähtis.
Kuidas sa hindad, kuidas muusikatund läks? Sa tulid siia, sa teadsid, et siin on esimese kuni kuuenda klassi õpilased. Mis sa ette valmistasid?
Ega ma ei teadnudki, mida ette valmistada. Ma ei ole muusikaline pedagoog, ma ei ole tundi kui sellist kunagi andnud, aga mu põhieesmärk, kui ma käin või olen ka käinud inimestele rääkimas, on see, et lihtsalt panna neid teistmoodi mõtlema. Ega ma sellise pooleteist tunniga mingit praktilist oskust ju tegelikult ei suuda edasi anda, aga ma lihtsalt mäletan nii väga enda nooruspõlvest seda, kui ma mõistsin suhteliselt hilja, et muusikat saab ka ise luua. Ma pigem olin sellise klassikalise taustaga ja võib-olla õpetajad soodustasid sellist mõtlemist, aga ma lihtsalt ise ei võtnud sellest kinni.
Mu eesmärk oli lihtsalt avardada laste mõtlemist selles suunas, et tegelikult muusika loomine ei ole selline müstiline asi, mida ise ei saa teha. Kui sul on olemas mingi telefon, mingisugunegi arvuti, siis tegelikult sa juba saad salvestada ja muusikat luuga. Isegi muusika loomiseks ei ole vaja salvestada, see võib olla sul ka lihtsalt mälusopis olemas. Jah, mu eesmärk oli pigem inspireerida kui midagi väga praktilist õpetada.
Te tegite koos ka ühe loo, kuidas sa sellega rahul oled?
Jaa, see tuli väga eksperimentaalne tantsumuusikatükk. Ma reaalselt arvan, et mingisugune osa sellest on selline, mida annaks täitsa kasutada. Lapsed olid väga loovad.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Helikaja", saatejuht Lisete Velt