"NFT on plokiahelasse salvestatud info, on see siis fail, muusika või kunstiteos. NFT iseeneses ei tähenda kunsti, kunstivaldkond lihtsalt kasutab seda meediumit," selgitas Laupmaa NFT-kunsti eripära.

Laupmaa sõnul pole iga digipilt kunst. "Kunstil ja kunstil on vahe. Seal on see kunstnik, kellel on kontseptsioon ja teatavad oskused. Täpselt nagu digifoto – igaüks me võime teha digifotograafiat, aga me kõik pole fotokunstnikud," arvas ta.

Plokiahela teeb Laupmaa sõnul eriliseks see, et kui sinna on mingi info salvestatud, siis ei saa keegi seda enam muuta ega kopeerida. "Meie puhul on see autoriõigustega ka kaitstud. Sul on võimalik pärast minna kuskile ja seista enda eest kui keegi kuritarvitab," kinnitas ta. Lisaks saab kunstnik iga kord kui tema teos edasi müüakse, selle müügist kätte ka oma autoritasu, mis eristab NFT-kunsti tavalisest digikunstist.

NFT töötab Laupmaa sõnul ka omamoodi digitaalse sertifikaadina, millega tõestada oma teose autentsust. "NFT on lihtsalt tehnoloogia. Mis sellest kunstiteose teeb, on see, kuidas keegi seda kasutab, kuidas keegi läheneb," selgitas ta.

Eestis on NFT-kunsti turg Laupmaa sõnul päris väike. "See pole saanud tähelepanu, kunstiturg on üldiselt siin väike ja kunstnikud – meil pole ka inimesi, kes neid juhendaks või nendega tegeleks. Nad tihti takerduvad selle taha, et nad ei oska krüptorahakotti teha, nad ei navigeeri selles maailmas, nad jäävad tähelepanuta," rääkis ta ja lisas, et turundusel on selles väga suur osa.

Eesti NFT-kunstist tõi Laupmaa välja Ma-Ke Labi loodud NFT-projekti, mille puhul on kasutatud ka AI tehnoloogiat, kuid ka Marko Mäetamme "Vaba raha" filmi NFT-seeria ja Temnikova Tommy Cashi seeria. "Neid on, aga nad jäävad veidi tähelepanuta. Meil ei ole nii suurt NFT-kunsti kogujat Eestis siin," nentis ta.