Läinud pühapäeval lõppes kollektiivide registreerimine 2025. aastal toimuvale üldlaulu- ja tantsupeole. Toomla sõnul võib end peole kirja pannud kollektiivide arvuga rahule jääda. "Rõõm, et on väga palju uusi kollektiive ja juhendajaid ka tekkinud."

Kokku pani end suurele peole kirja 1085 koori ja orkestrit, 1044 tantsu- ja võimlemisrühma ning 131 rahvamuusikapeo kollektiivi. Toomla sõnul jääb registreerunute hulk samale tasemele 2019. aastal toimunud üldpeoga.

Kuigi tänaseks on teada palju kollektiive peole pürgib, ei ole Toomla sõnul selge, kui palju lauljad-tantsijaid-muusikuid kollektiividesse kuulub. Seetõttu ei oska ta veel hinnata, kuidas näiteks koroonaviirusega kaasnenud piirangud laulu- ja tantsutraditsiooni tervist mõjutanud on.

"Seda näeme alles 2025. aasta alguses, kui me hakkame kollektiividega reaalselt kohtuma – siis näeme, kui palju neid saalidesse kogunema hakkab. Tänase arvu pealt on pilt väga hea," lausus ta.

Kuigi ka peole pürgivate kollektiivide arv võib veel muutuda, sest endiselt on võimalik liigivalikut muuta, on Toomla sõnul varasemast rohkem end kirja pannud meeskoore ja segatantsurühmi.

Registreerimisandmed aitavad Toomla sõnul paika panna edasise plaani, sest valmimas on õppematerjalid ning samuti hakatakse õppeprotsessi täpsemalt välja kujundama. "Need esialgsed andmed annavad teatud sisendi, kuidas hästi ja targalt seda õppeteekonda kujundada," täheldas ta.

Kui laulupeo korralduses suuremaid muutusi plaanis pole, siis tantsupeole lähenetakse sel korral uutmoodi. Nimelt on tantsulavastus üles ehitatud piirkondade järgi, kus iga piirkond hakkab oma narratiivi jutustama. Kui varem oli igal liigil üle-eestiline lavastaja, siis nüüd on igas piirkonnas oma lavastaja, kes vaatab, kuidas seda teekonda kujundab ja milliste rühmadega ta jutustust jutustama hakkab.