Möödunud pühapäeval lõppes Frankfurdi raamatumess, kus oli kohal ka Eesti Kirjanduse Teabekeskus. Tergem selgitas, et tänavu 75. korda toimunud maailma suurimal raamatumessil käiakse raamatute õiguseid müümas ja ostmas. Ka mitme Eesti autori loomingu osas löödi tänavu messil käed. Näiteks jõuab prantsuse keelde Nikolai Baturini "Karu süda", bulgaarlased saavad peagi lugeda Peeter Sauteri teost "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas", saksa keelde saavad Tauno Vahteri "Madis Jeffersoni 11 põgenemist" ja "Eesti luule antaloogia" ning Šveitsi jõuab Meelis Friedenthali "Mesilased".

Tergem tõi välja, et üha enam tuntakse välismaal huvi ka Tammsaare vastu. "Tammsaare unistas oma elu ajal, et "Tõde ja õigus" inglise keelde tõlgitaks ning sellega on olnud ligi sada aastat väga palju pusimist ja tegemist. Kaks osa on ilmunud ja nüüd on järjest ilmumas ka kolmas, neljas ja viies osa. Meie Vargamäe läheb laia ilma," rõõmustas ta.

Eesti kirjandusteoseid ilmub erinevates keeltes iga aasta umbes 90. "See on päris suur hulk. Meil on üle maailma kuskil sadakond tõlkijat, kes suudavad eesti kirjandust oma emakeelde tõlkida. Ka nemad on need eesti kirjanduse saadikud, kes kirjastajatele meie teoseid pakuvad," selgitas Tergem.

Neljapäevast pühapäevani toimub ka Helsingis raamatumess, mis on Tergemi sõnul soomlaste jaoks üks sügise olulisemaid kultuurisündmusi. Eestlastest astuvad messil üles Tiit Aleksejev, Mart Kivastik, Elo Viiding ja Tõnu Õnnepalu.

Tergemi sõnul huvituvad soomlased jätkuvalt Eesti ajalooainesest. "See, et eestlased on hakanud kirjutama ka lähiajaloost, see on viimaste aastate nähtus. Viimased seitse aastat on tulnud täiesti selliseid romaane, mis kõnelevad sõjajärgsest ajast ja ka 20. sajandi teisest poolest. /--/ Soomlased on selle päris hästi omaks võtnud. Ma ei oska öelda, kas soomlaste maitse on avardunud, aga mulle tundub, et see ajalooaineline asi läheb korda. Kui on Eesti esinemised, on saalid täis. Ei ole nii, et kirjanik läheb lavale ja paar inimest kuulab."

Üleüldiselt rahva lugemusest rääkides märkis Tergem, et kuigi kirjastajatel on raskemad aja, ei ole ta lugemisharjumuse vähenemist täheldanud. "Ei ole ka näha, et kirjastajad oleksid olnud väga pessimistlikud. Selles suhtes töö jätkub. Raamat kui selline ei kao mitte kuskile," lausus ta.

Küll aga nentis ta, Eesti noored ostavad ja loevad üha vähem eestikeelset kirjandust. "Noorem põlvkond ostab poest inglisekeelse raamatu, sest see on kordades odavam, kui see sama raamat eesti keeles. Raamat on Eestis luksuskaup ja raamat on väga kallis. Ostja ei adu, et pool letihinnast läheb müüjale. Eesti on kaupmeeste riik. Nii ta paraku on," nentis ta.