X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Villu Kangur: mind peab kogu aeg tagant peksma

Foto: Kairit Leibold

Stsenarist, luuletaja ja laulusõnade autor Villu Kangur ütleb, et teda saab tööle panna piitsaga. Kui seda väljaspoolt ei tule, mõtleb ta selle ise enda jaoks välja.

Teisipäevases "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures" oli Mart Juure külaliseks Villu Kangur, kelle resümeel seisavad paljud eestlastele armsaks saanud laulud, aga ka seriaalid "ENSV" ja "EnsV".

Stsenaristika maailma tõi Kanguri raadiosaade, mida sõber Tõnu Ojaga kunagi kirjutama hakati. "Kui mu mälu mind ei peta, siis teletööde juurde tõi mind Reet Oja. Ju see selle "Kitsa kinga" ajal oli," meenutas Kangur.

"Tõsi on see, et ma kuulun sinna põlvkonda, kes olude sunnil olid iseõppijad. Oleks seda vaid omal ajal õpetatud. Ju ma oleks siis sellest ka osa saanud. Tegelikult on kõik siin elus õpitav. Kahju ainult, et see nii aeglaselt ja hilja tuli. Oleks võinud varem tulla. Võimalusel olen ennast ikka täiendanud ka," ütles Kangur.

Kirjutama hakkab Kangur peas. Töö läheb keeruliseks siis, kui on vaja tekst peast maha kirjutada. "Väga raske on just see hetk, et istud arvuti taha ja hakkad kirjutama. Küll ma olen valetanud kümneid kordi produtsentidele, et mul on viis esimest lehekülge valmis. Tegelikult on 15, aga need on valmis mu peas. See hetk on raske, kui hakkad vormistama ja kirja panema. Aga küll ta tuleb. Vastu tahtmist ei saa midagi teha," selgitas Kangur.

Kangurile meeldib kirjutada just öösiti, aga und see temalt ei röövi. "Elus on kaks asja, mida jagub ja mida ei jagu. Üks asi on uni, mida jagub. Teine, mida ei jagu, on raha. Kuigi olen eluaeg toonitanud, et raha pärast ma midagi ei tee. Aga ma olen selle kuidagi ära õppinud. Omal ajal teatris elu hakkaski alles pärast õhtust etendust. See rutiin kestab mul siiamaani," ütles Kangur.

"Öösel ongi hea kirjutada, sest teised kõik magavad. Siis saan mina rahulikult kirjutada. Päeval mul nagu ei tule midagi. Lihtsalt ei tule. Peaasi, et ma ennast päeva jooksul ära ei väsita. Neid päevi on väga palju. Õhtul mõtlen, et poleks pidanud neid puid nii palju vedama."

Kuigi Kangur täpselt ei oska öelda, kuhu ja kas ta elus jõudnud on, siis tee näitas kätte juhus. "Kõik siin elus on puhas juhus. Kindlasti on mingeid inimesi, kes on mind aidanud, aga ka nendega on mind kokku viinud juhus. Selle üle olen ma väga tänulik."

Isegi näitlejana kätt proovinud Kangur on ka viljakas laulusõnade autor, kelle sulest on eestlaste pähe jõudnud näiteks Ultima Thule "Liivimaa pastoraal" ja Tõnis Mägi "Palve".

Hea lauluteksti kirjutamiseks piisab heast meloodiast. "Ma olen kõik tekstid kirjutanud muusika peale. Kehva asja mina vastu ei võta. Kui see mind ei kõneta, siis ma seda teha ei taha. Kuigi eks seda oleks ka elus juhtunud," tõdes Kangur ja lisas, et kõige parema meelega kirjutaks ta neid luuletusi, mida sahtlipõhja kogub. "Aga elama peab ju ka millestki."

Sellest Kangur saladust ei tee, et tööle paneb ta piits. "Keegi peab mind kogu aeg tagant peksma. Viimasel ajal sõbrad ütlevad, et, Villu, sealt ei tule midagi. Ma olen vanemaks ja targemaks saanud ning ma tõesti ei tahaks ühtegi asja enne käest ära anda, kui ta minu enda jaoks on valmis. Siis tuleb muidugi teise ringi põdemine ka veel, aga siis pole enam midagi teha," rääkis Kangur.

Pidev uudisvoog ja digirahutus mõjub Kanguri sõnul ka talle. Kuigi ta põgenes linnast maale, kisub linnast eemalolek teda selle võrra rohkem arvuti taha. "Eks ma katsun hakkama saada, aga sellega on nii nagu kõikide meelemürkidega. Ei saa midagi teha. Kohe vägisi kisub sinna."

"Muidugi ma koperdan jälle mingisuguse nõmeda postituse otsa ja pärast ei jõua kahetseda. Eks ma õpin ka. Mõnikord ma pigistan silma kinni ja mõtlen, et ei allu. Üks asi, millest ma ei suuda loobuda, on see, kui loen kellegi Facebooki postitust, kus on ilmselgelt mõnele inimesele liiga tehtud. Seda ma ei kannata," selgitas Kangur.

Üheks Kanguri töövahendiks on õlu või paar. "Tegelikult ega ma seda õlut enne lahti ei võta, kui ma kirjutama hakkan. Ma võtan õlle lahti sel hetkel, kui ma tunnen, et olen omadega umbe jooksnud. Teine võimalus on see, kui töö on valmis ja hakkan korrektuuri tegema," selgitas Kangur.

Toimetaja: Neit-Eerik Nestor

Allikas: "Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures", intervjueeris Mart Juur

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: