Nukufilmi stuudiod, töökojad ja kogu inimjõud tegeleb juba rohkem kui pool aastat Prantsuse-Eesti koostööfilmiga "Zoobox".

Nukumeister Paula Mauer vastutab silikoonnukkude valmistamise ja hoolduse eest. Maueri sõnul võtab ühe nuku valmistamine mitme inimese peale aega üle kuu aja. "Neil on päris palju osasid ja see võtab päris kaua aega. Juba karkassi tegemine võtab päris kaua aega, neil on päris komplekssed karkassid sees, sest nad on nii suured ja nad peavad hästi liikuma," rääkis ta.

Mauer tõi välja, et koostöö prantslastega on suuremastaabiline. "Lühifilmide puhul nii palju nukke ei ole. Suurte nukkudena on üle kahekümne ja väikseid taustanukke on ka mitukümmend. Päris suur tootmine on," rääkis ta.

"Zoobox" on 124 minut pikk telefilm, mille tellijariik on Prantsusmaa. Ka idee autor ja režissöör on prantslane, kuid kogu tootmine toimub Eestis.

"Nukufilm on kaunis nišižanr või valdkond ja meie oleme üks väheseid, kes suudavad seda sellises mahus teha ja kes suudavad seda ka kvaliteetselt teha," märkis animaator ja Nukufilmi stuudio juht Märt Kivi.

Kivi sõnul on varem tõepoolest Eestisse tuldud filmi tegema, kuna siin on see olnud odavam, kuid nüüdseks on asi muutunud. "Spetsiifiliselt nukuanimatsioonis on ikkagi pigem see, et otsitakse, kes oskab kvaliteetselt teha, õige ajaga ja oskab ka professionaalset koostööd teha," märkis ta.

Kivi sõnul on Nukufilmi prioriteet autorifilme teha, kuid koostöö- ja välisprojekte on mitmel põhjusel kasulik toota.

"See hoiab meid heas vormis esiteks, majanduslikud põhjused ka juba, et enda riske maandada, et meil oleks pidevalt stuudios töö sees olemas, et ei tekiks auke sisse. See viib omakorda selleni, et me saame enda spetsialiste ja töötajaid pidevalt töös hoida, et nad ei valguks laiali," rääkis Kivi.

Koostööprojekt annab tööd Nukufilmi mitmekümnele töötajale ligi aastaks ajaks, kui mitte kauemaks.

Sarnaselt mängufilmidele soodustab rahvusvahelisi animafilmi-tootjaid Eestisse tulema Film Estonia tagasimaksete süsteem. Süsteemi loomisest alates, 2017. aastast on tagasimakseid tehtud kaheksa animafilmi ja -seriaali tootmiseks. Kui võtta arvesse ka filmid, mis tagasimaksete fondi alla ei kuulu, oli rahvusvahelisi koostööprojekte veelgi enam.

Erinevalt mängufilmidest läheb suurem osa animafilmi kulutustest, mida välismaised tootjad Eestis teevad, palkadeks ja seeläbi ka tööjõu-maksudeks, mis otse Eesti riigile kasu toovad.

Tagasimaksetega seotud filmide kulud Eestis olid aastatel 2017–2022 pea poolteist miljonit eurot. Film Estonia tasus välismaa tootjatele tagasimakseid ligi pool miljonit eurot, millest tööjõumaksudele ehk Eesti animafilmi tegijatele tasuti kokku umbes 334 000 eurot.

Sama aja jooksul 2017.–2022. aastani sai Eestis tootmis-toetust 40 kodumaist animafilmi, mille eelarve on kokku olnud rohkem kui viis ja pool miljonit eurot. Seejuures olid kõige suuremad ja kallimad filmid "Sipsik", "Lotte ja kadunud lohed" ning "Kapten Morten lollide laeval".