"Frideberta", mille nimitegelane satub koos parima sõbra Juliusega mahajäetud kolikambrisse, käsitleb muusika ja huumori kaudu hirmu ja ärevuse teemasid.

"Huumor on minu arust suurepärane viis rääkida vägagi otse tõsistest asjadest, aga ka näiteks armastusest ja sõprusest," rääkis loo autor Mikk Jürjens, kes teeb "Fridebertaga" ühtlasi oma lavastajadebüüdi.

 "Ma olen enda jaoks mõelnud, et sellest loost peaks iga vaatajani jõudma üks hele ja hell toon, mille ta loodetavasti endaga kaasa viib," sõnas lavastaja, kelle sõnul on peagi esietenduva "Frideberta" näol tegu katsega teha ärevale kaasajale üks rahustav pai.

"Frideberta" laulud on kirjutanud Mari Jürjens ja need seab ühes trupiga lavale Vaiko Eplik.

Lavastuse visuaalne külg on rõhutatult teatraalne. Grimmikunstniku Kelli Neitsovi käe all saavad tegelased endale näod, mis on lavastaja sõnul kummardus 1920ndate ja 1930ndate tummfilmidele. Sama joont on kunstnik Kristjan Suits järginud ka kostüümide ja lavaruumi loomisel.

Eesti Noorsooteatri juhi Joonas Tartu sõnul omab muusika noorsooteatris kui noorele vaatajale loovas teatris küll olulist rolli, kuid "Frideberta" moodi lavastused ei ole siiski sugugi tavapärased.

"Sellist muusikalist ulatust, mille puhul iga näitleja haarab omanäolise pilli, lauldakse ning prooviprotsessi põimub põhjalik töö helilooja ning seadete autori ning pilliõpetajaga, kohtame ka meie harva. See väljakutse teeb rõõmu ning sütitab ootusärevust," rääkis Tartu.

Autor ja lavastaja Mikk Jürjens (Tallinna Linnateater), kunstnik ja valguskunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater), helilooja Mari Jürjens (külalisena), muusikajuht ja seadete autor Vaiko Eplik (külalisena) ja grimmikunstnik Kelli Neitsov.

Lavastust mängitakse kahes koosseisus. Laval on Mari Jürjens või Steffi Pähn, Andres Roosileht või Mart Müürisepp, Lee Trei või Risto Vaidla, Merlin Kivi (Theatrum) või Doris Tislar, Sander Roosimägi (külalisena) või Hardi Möller.