Suurt muutust Vahter raamatuostmise trendides tänavu täheldanud ei ole. "Väikese trendina, mis on tekkinud nii meil kui teistes riikides, tahame me seda või mitte, tõstab pead sotsiaalmeedia kirjandus. Inimesed, kes peavad mõnda blogi, Instagrami, Tiktoki või mõnda muud lehekülge, kus neil on vahel rohkem, vahel vähem riideid seljas ja siis nad avaldavad ka raamatu mingil hetkel," selgitas Vahter.

"Tegelikult on mõned neist raamatutest küllaltki edukad. Ükskõik kui jabur see ei paista. Küsimus on selles, kuidas sa kapitaliseerid oma kogukonna. Inimeste jaoks, kes sinna ei kuulu, on see nähtus täiesti arusaamatu," ütles Vahter.

Vahter toob välja ka kümmekond inimest, kes müüvad iga oma kannet. "Sa võid osta kahte moodi. Kas ühe päeva sissekande kolme euro eest või terve kuu kümne eest. Umbes niimoodi. Edukamatel külgedel ei ole inimesi 20 tükki. Neid on seal ikkagi sadades, väidetavalt mõnel küljel ka neljakohaline arv," selgitas Vahter ja lisas, et sealt edasi tuleb autoritel juba mõte nendele inimestele ka raamatuid müüa.

Teine ja murettekitavam nähtus on Vahteri sõnul ingliskeelse kirjanduse kasvav pealetung. "Teatud valdkondades näeme, et lugeja ei hakka ära ootamagi seda, et ilmuks eestikeelne raamat vaid ta loeb teatud raamatuid üksnes või suuremas osas inglise keeles," ütles Vahter.

Vahteri sõnul on Eestis keeleõpe "kahetsusväärselt" heal tasemel, sest paljud inimesed oskavad inglise keelt nii hästi, et eestikeelne raamat neid ei huvitagi. "Selle tulemus on see, et neil kaob teatud raamatute puhul natukene ära eestikeelse lugemise oskus," nentis Vahter.

Näiteks kirjastus Tänapäev enam tõlgitud noorteromaane ei avaldagi, sest sihtrühm loeb väga paljusid neist originaalis. "Nad saavad selle kätte kiiremini ja, tõsi, nad saavad selle kätte ka odavamalt," tõdes Vahter ja lisas, et paljud hea keeleoskuse tasemega Euroopa riigid, näiteks Põhjamaad, Holland, Sloveenia, täheldavad sama probleemi.

"Kui raamat ei ilmu lugeja emakeeles piisavalt ruttu või samal päeval ingliskeelse raamatuga, siis kaotatakse väga palju kliente," ütles Vahter. See paistab silma just elulugude puhul.

Ingliskeelsel turul on tänavu kolm suurt elulugu – Britney Spears, Elon Musk ja Barbara Streisand. "Barbara Streisandi elulugu on 1000 lehekülge, mis tähendab, et eesti keeles ei ilmu see raamat suure tõenäosusega kunagi. Spears ja Musk minu teada ilmuvad, aga nagu me näeme, siis nende puhul on meid Eestis tõstetud sellesse kategooriasse, kellele esimeses ringis käsikirja kätte ei antud," ütles Vahter.

Selle aasta jõulude eel märgatavalt suuremat kogust Eesti elulooraamatuid ei tule. "On Mihkel Muti raamat Mati Undist ja tuleb mingi raamat Rock Hoteli kohta ning see on enam-vähem kõik", ütles Vahter.

Skandinaavias valmistavad peavalu näiteks audioraamatud, mis erinevalt e-raamatutest kinnistusid seal hästi. Oma ühises kirjas väitsid Soome väljastajad, et sellist asja nagu jõulumüük peaaegu ei olnudki.

"Kuna inimene eeldab, et audioformaadi saab kätte peaaegu tasuta, nagu sa kuulad Spotifyst või muust voogedastusest muusikat, ja see madaldab väärtust nii palju, et raamatut ei kõlba anda kingituseks. Nende üleskutse oli üpris jõhker – kui tahate, et emakeelne kirjandus säiliks, siis ostke paberraamatuid," selgitas Vahter.

Vahter leiab, et ka selleks, et Eestis säiliks korralik omakeelne kirjandus, on kõige olulisem paberil raamat. "Teised formaadid töötavad Eestis sellele natukene vastu. /.../ Kellele on raamat tähtis, võiksid endale teadvustada, et kogu süsteemi säilimise huvides on oluline aeg-ajalt osta paberil raamatuid," lisas ta.