Omanäoliste illustratsioonide ja kalligraafiakatsetustega laenutussedelid tulid ühest rahvusraamatukogu sahtlist välja 2022. aastal, kui Tõnismäe hoone renoveerimise ajaks kolima valmistus. Rooma numbrites kuupäevad sedelitel annavad põhjust arvata, et tööd valmisid aastatel 2012–2017, kuid see on ka kõik, mis hetkel teada on.

"Meil tegelikult pole täpselt teavet juba selle kohta, kes nad kokku korjas, millal, millise laua pealt, kes seal enne istus – need on asjad, mida me hetkel lihtsalt ei tea," rääkis rahvusraamatukogu turundus- ja kommunikatsiooniprojektide juht Laura Jüristo. "Need on hästi põnevad teosed, millele nüüd üritame uuesti omanikku leida, sest me tõesti ei tea, kes see inimene võiks olla. Ilmselgelt veetis ta meie majas päris palju aega," lisas ta.

"Me ei saa aru millega on tegemist, kas on tegemist teosega, mis pidi mingil hetkel valmis saama, kas oli tegemist tellimusega või on lihtsalt enda lõbuks tehtud üle saja joonistuse ja need siis maha jäetud," mõtiskles Jüristo.

"Kuna need on viimase kümnendi jooksul valminud teosed siis meil on tegelikult lootust leida üles nende teoste autor või looja. See oleks meie kui mäluasutuse jaoks jõuluime," avaldas Jüristo lootust.

Eesti Kunstiakadeemia pikaajalised joonistamise õppejõud Maiu Rõõmus ja Matti Pärk joonistustes ühegi enda õpilase käekirja ära ei tunne. Ei välistata ka seda, et tegemist on välismaalasega.

"See ei ole ükski minu õpilane, kelle ma kohe ära tunneks. Häid joonistajaid on olnud aastate jooksul, aga see on natuke kange ja mitte eputav, anatoomiliselt pole ka kõige õigem. Ta on läinud liialduste teed, mina ei oleks neid vigu läbi lasknud. Ta on vormiga siin mänginud ja mängulusti on rohkem," kirjeldas Rõõmus.

"Ta ei ole nagu vabakunstnik minu arust. Ta on kaunis kange käega, aga Laur Tiiu oli ju tekstiilikunstnik, äkki tema tegi. Ta oli tekstiilikunstnik, aga töötas seal (rahvusraamatukogus – toim.)," pakkus Pärk.

"Ma loodan selle inimese üles leida, sest nüüd on huvi, hasart tekib. Kui see on minu õpilane, keda ma ära ei tunne, siis häda mulle," muigas Rõõmus.

Töid saab lähemalt näha veebinäitusel aadressil RaRa.ee. Kes oskab autori kohta vihjeid anda või enda tööd ära tunneb, võib rahvusraamatukoguga meili või telefoni teel ühendust võtta. Samas lepib raamatukogu ka võimalusega, et autor ei pruugi tähelepanu soovida.

"Me mõistame ja austame seda. Me tahaksime teda tänada, tahaksime, et me saaks enda infoks nime asjadele külge. Me oleme tänulikud, et ta selle laenutussedelitele tegi ja tahame selle inimese kätt suruda, kes meile sellise kingituse jättis," rääkis Jüristo.