"Aastaauhindade saajaid oli seekord raske valida, kuna tugevaid kirjutisi ilmus aasta jooksul palju," ütles Keele ja Kirjanduse peatoimetaja Johanna Ross. "Mullu oli Keelel ja Kirjandusel eelkõige kirjandusteaduse valdkonnas hea aasta: meil ilmus kaks suurt lugejahuvi pälvinud teemanumbrit, aasta algul nõukogude aja kultuuri- ja kirjanduselust ning sügisel eesti 20. sajandi algupoole naiskirjandusest."

Keele ja Kirjanduse aastaauhindade saajad valivad välja ajakirjas eelmisel aastal avaldatud artiklite ja lühikirjutiste autorite hulgast ajakirja kolleegiumi ja toimetuse liikmed. Aastaauhindu antakse välja neli: keeleteaduse, kirjandusteaduse, kultuuriloo ja folkloristika ning lühiteksti eest.

Keeleteaduse valdkonnas said aastaauhinna Eesti Keele Instituudi juhtivteadur Ene Vainik ja Uppsala ülikooli kaasprofessor Geda Paulsen artikli "Kujundlik mõtlemine 2020.–2022. aasta keelekriisis" eest, mis analüüsib kujundite kasutamise viise keelelisi vabadusi ja keelekorraldust puudutanud ajakirjanduse vahendusel peetud avalikus arutelus.

Kirjandusteaduse valdkonnas said auhinna Tallinna Ülikooli teadur Kadri Tüür ja pärimusmuusik Lauri Õunapuu artikli "Atlandi ookeani varjatud allhoovused" eest, mis vaatleb süvitsi Juhan Smuuli 1956. aastast pärinevas näidendis "Atlandi ookean" esitatud ja viidatud 22 laulu, nende mitmekesist tagapõhja ja tähendust tekstis. 

Kultuuriuuringute ja folkloristika valdkonnas otsustasid kolleegium ja toimetus auhinnata Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo lektori Janet Laidla artiklit "Eesti Kirjameeste Selts ja naised", mis uurib arhiiviallikate ja 19. sajandi trükiste põhjal naiste osa aastatel 1872–1893 tegutsenud Eesti Kirjameeste Seltsis ja kirjutab sellega lahti osa eesti naiste sotsiaalse ja poliitilise emantsipatsiooni loost.

Lühiteksti auhinna võitis Londoni Ülikooli Kolledži Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor ning Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor Mart Kuldkepp arvustusega "Tammsaare ja sõda" A. H. Tammsaare aastatel 1914–1919 kirjutatud esseistikat koondavale raamatule "Sõjamõtted", mis ilmus "Eesti mõtteloo" sarjas Ilmamaa kirjastusel. 

Ajakiri Keel ja Kirjandus asutati 1958. aastal. Ajakirja aastakäiku mahub üle tuhande lehekülje kirjutisi keele- ja kirjandusteadusest, folkloristikast, aja- ja kultuuriloost. Aastas ilmub 12 numbrit, mõned neist on koondatud temaatilisteks topeltnumbriteks.

Keele ja Kirjanduse kolleegiumi kuuluvad TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Epp Annus, keeleteadlane Martin Ehala, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige Cornelius Hasselblatt, TÜ eesti keele osakonna teadur Tiit Hennoste, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteadur Eda Kalmre, Viini Ülikooli fennougristika professor Johanna Laakso, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Helle Metslang, Eesti Kirjandusmuuseumi emeeritus ja kirjandusteadlane Sirje Olesk, TÜ eesti keele ajaloo ja murrete professor akadeemik Karl Pajusalu, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige ja Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag (Uppsala ülikool), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor akadeemik Jaan Undusk, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor Ülo Valk, TÜ eesti kirjanduse kaasprofessor Mart Velsker, ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga ning TÜ emeriitprofessor akadeemik Haldur Õim.