"Tikud" on lavastaja Johan Elmi sõnul lugu väliselt justkui tühistest inimestest oma tühiste muredega. Laval on tavalised inimesed, kes on kaotanud elus oma eesmärgi ning otsivad väljundit kuhu edasi ja kellega koos.

"Pealtnäha hästi lihtsad inimesed, kes räägivad sellest, kas peaks võtma koera, millal minema parki õlut jooma, aga kui kuulata neid, siis saad aru kui eksistentsiaalsetel teemadel nad tegelikult räägivad ja kui väga nad tahavad teada saada, kust me oleme tulnud, kuhu me lähme ja mis on minu koht selles maailmas. Me näitame neid nähtamatuid inimesi, kellest tänaval kõnniks mööda, aga see ei tähenda et neil ei ole kirev siseelu ja heitlused," avas lavastaja uue lavastuse sisu.

Lavastaja sõnul on tegelased takerdunud mingisugusesse pausi, kus nad ei tea, kuidas edasi minna. Ühtlasi on tükk sõpruse olulisusest sellistel hetkedel. "Ma tükk aega arvasin, et tiku motiiv tuleb sellest, kui kiiresti see tikk põleb. Et tikk on inimese elu – kas ta põleb kiirelt ja ereda leegiga või ta kustub poolel teel või hõõgub väga kaua ja nüüd siin proovide tegemise ajal ma sain aru, et ma pean keskenduma sellel tikutulele. Et see tuli on see elu ja tikk on see elutee," sõnas Elm.

Autor on valgevene näitekirjanik ja luuletaja Konstantin Stešik, kes praeguseks on kodumaal põlu all, kuid kelle tekstid on tuntud oma argipoeetika poolest. Kuigi tegelaste eesmärgitus ja teadmatus tuleviku ees peegeldab ühest küljest Valgevene hetkeolukorda, võib paralleele tuua ükskõik mis muu ühiskonnaga.

"Me näitlejatena me ikkagi ei mängi Valgevene lugu. Me mängime täna siin ja praegu Eestis seda lugu ja see on universaalne," sõnas üks osatäitjatest Külli Teetamm, kelle hinnangul on lavale tulevas universaalses loos melanhoolne, kurvalt naljakas, inimlik ja mõtlik meeleolu.

"Tikkude" kunstnik on Eugen Tamberg, valguskunstnik Fredi Karu, helikujundaja Aleksandra Koel-Tsupsman ja kitarriõpetaja Kaur Terep. Näidendi tõlkis Maria Klenskaja. Osades on Indrek Sammul, Mart Toome, Andero Ermel, Külli Teetamm ja Anne Reemann.