Kunstnike sõnul kipub tänapäeval tooni andma digitaalsus, mille varjus võib ühel hetkel ununeda, mis asi see foto tegelikult on.

"Me kõik teame, et fotograafiaks on vaja aega ja valgust, aga see aeg ei ole ainult see, mis kulub pildi tegemiseks, vaid aeg mõjutab fotot ka hiljem. Eriti kui tegemist on hõbeželatiin fotoga, et kasutaks seda teadmist oma näituse ülesehitamisel hästi konkreetselt ära," ütles kunstnik Krista Mölder.

Mölderi sõnul on teda alati inspireerinud ka see, kuidas pilt vanadelt fotodelt aegamööda justkui ära voolab.

Mõlema kunstniku teosed vihjavad vahepealsusele, muundumisele, püüdes tabada hetke "mitte veel" ja "juba möödas" vahel.

Alis Mäesalu toob näiteks kuldsed foto killud, kus kujutis on tekkinud ülipika säriaja jooksul.

"Sul toimub seal terve elu, aga pilt on ainult üks, et kuidas saada neid erinevaid hetki, mis on nagu ühe ja teise hetke vahepeal, kuidagi liita ja läbi selle muundumise või sellise nagu ühest olekust teise mineku, siis tihtipeale tekivad sellised huvitavad hallalad, mis on väga rikkalikud tegelikult," ütles kunstnik Alis Mäesalu.

Hõbepeegli efekt fotodel on kandunud ka näituse teise poolde, kus vanadest aknaklaasidest on saanud peeglikillud, mis püüavad kinni pisimagi liikumise ümbritsevas ruumis.

"Ja mängib mingi positiiv negatiiv, et sa ei tea mis on pluss su elus, mis on miinus," lisas Mölder. "Siin on neli-viis teost, kõik nad on omavahel seotud, kõigis on oma väike liikumine."