Helilooja Karin Tuul: olen tänulik, et ma pole pidanud vaid sahtlisse kirjutama

2021. aastal aasta nooreks koorijuhiks ja 2022. aastal aasta kooriheliloojaks valitud dirigent ja helilooja Karin Tuul sõnas Vikerraadios Andres Ojale antud intervjuus, et on õnnelik, et tema looming pole vaid sahtlisse jäänud ning ta saab pidevalt uute tellimustööde kallal tegutseda.
Karin Tuul on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistrantuuri kooridirigeerimise erialal Hirvo Surva dirigeerimisklassis. Lisaks õppis ta heliloomingut Tõnu Kõrvitsa kompositsiooniklassis.
"Ma avastasin ühel hetkel, et dirigendina on väga tore, kui on endal ka laulukirjutamise oskus olema. Tegelikult on see olnud ka täitsa vajadus luua oma kooridele ja teistele kooridele uut muusikat," selgitas Tuul, miks ta otsustas lisaks dirigeerimisele ka heliloomingut õppida.
Muu hulgas orelile ja kandleorkestrile muusikat loonud Tuul tõdes, et kõige kindlamini tunneb ta ennast siiski koorimuusikat kirjutades. Tellimustööde puuduse üle ta kurta ei saa.
"Mul on suur rõõm, et aastate jooksul on neid tellimusi olnud ja mida aeg edasi, seda rohkem neid kogu aeg tuleb. Püsivalt on kogu aeg mingi teos töös ja ma olen väga tänulik, et minu teostele on alati esitaja olnud ja ma ei ole pidanud lugude kaupa sahtlisse kirjutama," rõõmustas ta. "See on võib-olla ka minu privileeg, et kuna ma olen ise dirigent, siis isegi kui keegi ei telli, saan ise esitada."
Tuule sõnul töötab ta kogu aeg selle kallal, et leida kaasaegseid lauldavaid tekste, millele oma muusikat kirjutada. Eriti meeldib talle kasutada elavate autorite loomingut.
"Muidugi on alati võimalus võtta raamaturiiulilt mõni Juhan Liivi või Ernst Enno luulekogu, ja kirjutada juba olemasolevatele tekstidele, aga palju põnevam on teha koostööd uue loominguga või luuletajatega, kes praegu toimetavad," leiab ta ning tõi välja, et viimastel aastatel on ta viljakat koostööd teinud Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahiga. "Aga neid inimesi võiks kindlasti rohkem olla," usub ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio, intervjueeris Andres Oja