Keelesäuts. Eesti tähistaeva eredaimad tähed
Eesti tähestikus on 27 tähte, kui lisame sinna ka võõrtähed c, q, w, x ja y, saame kokku 32 tähte. Seekordses keelesäutsus tutvustab Madis Jürviste, milliseid tähti eesti keeles kõige sagedamini kasutatakse.
Heitkem pilk eesti keele uusima tekstikogu ehk ühendkorpuse kaasaegse ilukirjanduse tekstidesse, kus on üle pooleteist tuhande raamatu, ja vaadakem, milline pilt meile seal avaneb.
Me kõik teame, et eesti keeles kasutatakse palju vokaale ehk täishäälikuid. Tõepoolest sellist pilti näeme ka ilukirjandustekstides: tähestiku esimene täht a on seal kõige sagedasem, moodustades ligi 13 protsenti kõigist selle korpuseosa tähtedest. Ja ligi kümnendiku moodustavad e ja i. Teised vokaalid on juba märksa harvemad, näiteks u on tagapool kui kaashäälikud s, t ja l. Tihtipeale tunneme uhkust meie eripärase õ üle, ent seda leiame tekstidest vaid pisut
üle ühe protsendi. Saarlastele armas ö on juba öite harva esinev häälik: seda kasutatakse ilukirjanduses üle neljakümne korra vähem kui a-d.
Sõnad aga ei alga eesti keeles sugugi sageli täishäälikutega: kümnest kõige sagedasemast sõnaalguse tähest saaksime kokku panna lause Kuna tüdruk suvel muidugi päris veetlev oli, juhtus enneolematu nähtus. Siin näeme sõnade alguses ainult kaht vokaali. Hoopis rohkem leiame vokaale sõnalõppudest: viie kõige sagedasema sõnalõputähe seas on nii a, e kui ka i.
Mõni täht ongi eredam kui teine. Need tähed aga ei tõuse ega lange, vaid püsivad oma tähistaeva positsioonil üpris püsikindlalt.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio