Uued koorilaulud kirjutasid autorid popist rokini, jazz'ist räpini – enamikule oli koorilaulu kirjutamine uus tegevus. Nende hulgas näiteks Marten Kuningas, Jaan Pehk, Sten Šeripov, Iiris Vesik jt. Muusikud valisid välja kooriliikmed ise.

Koori dirigent Liisa Rahusoo selgitas, et kui nime +Koor kannab koor alles mõne kuu on varem tegutsetud juba kümme aastat. Kontserdisarja nimes kooritakse dirigendi sõnul lahti nii koori ennast kui ka laulude autoreid. "Nad on ju meile kõigile tuntud muusikud, kes kirjutavad enda jaoks uuele pillile. Vaatame läbi nende autorite koori kui instrumenti ja neid erinevaid stiile, mida koori peal mängitakse," selgitas Rahusoo.

Üks autoritest, Karl Kivastik ehk 5miinusest tuntud Põhja-Korea, kokkupuude laulukooridega on piirdunud sellega, mis koolis poolkohustuslikus korras teha tuli. Sellele vaatamata on kooriga koos töötamine olnud räppari sõnul väga pull.

Korea lugu kannab nime "Omadele". "Idee teha oma koorilaul võtsin ma kohe vastu. See tundus eriti pull idee. Siis sa kuude kaupa ei tee seda koorilaulu ja kui lõpuks jõuab koorilaulu tegemisega viimane hetk kätte, siis läheb koorilaulu tegemisega kiireks, siis mõtled, et küll ma istun iga õhtu klaveri taga ja teen seda," meenutas Korea.

Loo meloodia sai Korea ühe oma vana loo instrumentaalversioonist. "Temaatiliselt käisin läbi mõned erinevad teemad. Ühest küljest ei tahtnud ma teha hästi tavalist "koorilaulu", aga teisalt ei tahtnud teha ka midagi liiga räpilikku, krutskilikku või liiga naljakat. See oleks võinudki maanduda kuhugi sinna vahepeale, aga nii, et oleks teiste laulude kontekstis veidi eristuv," lootis Korea.

Lootes üks miljonist võimalusele, et lugu võiks esitada ka laulupeol, siis täiesti lolli teemat, nagu limonaadiputka või mustad püksid, valida ei saa.

"Kohe, kui enda loo valmis sain, jäi veel palju mõtteid, mida võiks teha ja mida katsetada. Nukker on see, et 3-4 minuti sisse mahuvad mõned mõtted, rohkem ei saa, sest muidu läheb liiga segaseks, aga siis jääb tunne, et võiks 10 lugu veel kirjutada," rääkis Korea ning lisas, et tunne, mis tekib, kui sinu kirjutatud laulu laulavad peaaegu 40 inimest, on isegi pühalik.

"Kuna ma eriline partituuri-mees ei ole, või, noh, see tähendab, et üldse ei ole, siis mina saatsin oma loo Liisale niimoodi, et mul olid põhimõtteliselt meili järjest noodid trükitud, ilusti sidekriipsudega mis noodid, kus on ja siis taga oli kirjas, et mis kooriosa võiks teoorias ühte või teist osa laulda. Kõik jäi lõpuks Liisa otsustada," jagas Korea oma heliloome kogemust ja jäi Liisa valmis kirjutatud noodiga rahule.

Rahusoo sõnul on olnud huvitav saada inimeste peast nootidena kätte see, mis seal toimub. "Sest koori muusikaline protsess algab sellest, kui noot on olemas. See on väga erinev ka sellest, kuidas samad inimesed ka muidu muusikat loovad. Loomeprotsess on väga erinev ja Karli noot oli tõesti üks huvitavamaid, mis minuni jõudis. E-kirjaga ei ole mulle varem nooti saadetud. Just nimelt kirjana, et: "Tere, mina siin Karl", ja siis tekst ning teksti järel noodikõrgused g, d, a, b, c, d," naeris Rahusoo.