Kodu remontides maalikogu leidnud Runnel: vaatan nüüd maju teise pilguga
Tartus Tähtvere tänaval elav Tõnu Runnel leidis aasta alguses katusealust remontides mitukümmend eelmise sajandi 60ndatest pärit maali, mida tuuletõkkena kasutati. Kuna samas majas on varemgi kunstiteoseid välja tulnud, on Runnel vanu maju hoopis teise pilguga vaatama hakanud.
Neljapäeval, 13. juunil avatakse Tartus Haki galeriis näitus "Runneli katusealune kunstikogu", kus on väljas maalid, mis tulid aasta alguses Tõnu Runneli Supilinnas asuvast kodust remondi käigus päevavalgele.
Runnel rääkis Klassikaraadio saates "Delta", et ilmselt on tema Tähtvere tänaval asuv maja, millel on tänasel päeval mitu omanikku, üks Supilinna vanimaid. "Tõenäoliselt hakati üht selle otsa ehitama 18. sajandi lõpus. Seal on veel alles mantelkorstna müürid, kus on praegu ühe majaomaniku köök," tõi ta välja. Oma tänase ilme sai maja põhiliselt 19. sajandi lõpus.
Kuigi Tähtvere tänaval asuv maja ei ole arhitektuurimälestis, kuulub see kultuurimälestiste nimistusse, sest seal elas oma viimastel elukümnenditel luuletaja Karl Eduard Sööt. "Aga nagu näha, kõiki häid põhjuseid, miks see võiks mälestis olla, ei olnudki veel teada saadud," muigas majaomanik.
Maalid, mis remondi käigus välja tulid, pole Runneli teada Söödiga seotud – need on hoopis Tartu kunstikooli õpilaste tööd, mida 1960. aastatel maja katusealuse konku soojendamiseks kasutati. "Kõige rängem aeg oli just selja taga ja papi moodi asi, mida kunstikoolil enam vaja ei olnud, sest õpilased olid lõpetanud, leidis taaskasutust," arutles Runnel, miks maalid soojustusmaterjalina lõpetasid. Ta spekuleeris, et ilmselt teadsid maja toonased ehitajad kunstikooliga seotud inimesi. "Need olid hävitamisele mõeldud."
Mees tõdes, et kuigi ta on kuulnud peidetud maalidest ja väärisesemetest, ei olnud tema kodust välja tulnud teosed peidetud, vaid naeltega seina külge tambitud, "näod" vastu laudist. "Pimedas konkus tundus, et on lihtsalt mingisuguse ehituspapiga vooderdatud," kirjeldas ta.
Tegelikult ei ole selle aasta alguses välja tulnud maalid esimesed, mis Tähtvere tänava majast remondi käigus leitud on. "Kui 2003. või 2004. aastal maja ühes osas remonti tegime, tuli ka pilte välja, aga need jõudsid hävida – ei osanud oodata, et seal on väärtus peidus. Seekord olime jõudnud unustada, et seal võib midagi olla, aga saime paremini jaole ja pääses suurest hävingust," meenutas Runnel.
Väja tulnud maalide autoritena on tuvastatud Malle Leis, Enno Ootsing, Helle Vahersalu, Tiiu Lubja, Luule Lehtsaar ja Agnessa Jänes. Nende juhendajaks oli Ilmar Malin. Runneli sõnul on tegemist lihtsate koolitöödega. "Kunstniku esimesed sammud, et maalida natuuri, linnavaadet. Malle Leisi töö ei viita kuidagi sellele, mida ta hiljem tegema hakkas – lihtsalt istuvat modelli on maalitud," kirjeldas ta ning lisas, et kuigi teoste hulgas pole uut "Mona Lisat" on need peidus olnud aastate jooksul oma väärtust kasvatanud. "Selle ajaga on neist kunstikest mitu tuntuks ja tunnustatuks saanud. Nüüd on selle suurema loomingulise kogumiga kõrvutades neil väärtus ja põnevus."
Kuigi teosed on katuse all oldud aastate jooksul kõvasti vatti saanud, on need Runneli hinnangul üllatavalt hästi säilinud. "Põhjus, miks me seal üldse remontima hakkasime, oli see, et katus oli hooldamata ja lasi läbi. Need pildid said aastakümnete jooksul vett, neist olid naelad läbi löödud, mõned said lammutuse käigus pihta, enne kui jaole jõudsime," kommenteeris ta.
Seda, mis maalidest pärast näitust saab, ei oska Runnel veel täpselt öelda. "Meie väike kodu neid kõiki ei mahuta ja isiklikult nendega raha teenimise soovi ei ole – see teenistus ei oleks ka kuigi suur. Rohkem muretsen selle pärast, et need ei jääks jälle kuhugi katuse alla, vaid kuidas neid praktiliselt ära kasutada. Kas ja kuidas nad kodu leiavad, seda arutame kunstikooli ja galeriiga. Usun, et need ei jää kuhugi toppama," avaldas ta lootust.
Kogetu on Tõnu Runnelit vanu maju hoopis teise pilguga vaatama pannud. "Enne meie maalide leidu remontisid samad töömehed majas üht teist korterit, sealt tuli välja ahju alla pandud või peidetud vineeri, kuhu on 1921. aastal Tartu Kivisild peale maalitud. Kes selle autor on, on veel lahtine, aga kahest täiesti eraldiseisvast kohast tuli välja 1960. aastate algusest pärinev ehitusmaterjal ja ilmselt enne 1935. aastat, mil Sööt maja ostis, peidetud või põranda tasanduseks pandud vineer," tõi ta veel ühe näite. "Kui selline asi meie juhuslikus majas peidus oli, siis miks seda ei võiks mujal olla," märkis ta. "Nüüd ma vaatan maju teise pilguga."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Delta", saatejuht Aurora Ruus