Rahvusarhiivi filmiarhiivi digiteerimise valdkonnajuht Aap Tepper selgitas "Terevisioonis", et suurem digiteerimine sai alguse 2018. aastal ning tänaseks on sellega peaaegu poole peale jõutud. 2023. aasta lõpuks oli digiteeritud 245 tunni jagu filmimaterjale, sellest 142 tundi moodustavad kinoringvaated, 70 tundi dokumentaalid ja ligi 30 tundi mängufilmid.

Kõige enam kulub aega vanade materjalide ettevalmistamisele ja säilitamisele. "Digiteerimine ise on kiire, aga digiteerimisjärgsed protsessid on aeganõudvad. Digiteerida saab erinevat viisi, aga meie tahame digiteerida niimoodi, et see digiteeritud pilt on jätkusuutlik ja elaks aastaid ning aastakümneid," märkis Tepper.

"Terevisiooni" stuudios tulid näitamisele klipid kahest kinoringvaates. Neist esimene, "Nõukogude Eesti nr 4" (1950), annab aimu, kuidas tol ajal kinoringvaateid tehti. Teine, "Nõukogude Eesti nr 13" (1970), räägib Viru hotelli ehitamisest. "Ühelt poolt näeme uue struktuuri loomist, aga samas taustal näidatakse meile muutuvat linnapilti. Ringvaated on küll temaatilised, aga me ei saa üle ega ümber sellest, et meile näidatakse igapäevaolmet, muutuvat linnapilti ja Eesti elu," kommenteeris Tepper kinoringvaadete olulisust.

Lisaks filmile tegeletakse rahvusarhiivis ka foto- ja helipärandiga. Stuudiosse klaasnegatiivi kaasa võtnud Tepper tõi välja, et filmiarhiivi on jõudnud suur Jaan Rieti klaasnegatiivide kogu, mis pakub korralikku avastamist.

"Tema tegutses 20. sajandi algusest kuni keskpaigani just Viljandis. Ligi 70 000 kaadrit on väga huvitav valim ühe linna elust poole sajandi vältel. Meile avaneb inimeste igapäevaelu, linnapilt ja portreed isikutest, keda on praegu huvitav tulevikust minevikku vaadata," kirjeldas ta. Muu hulgas pildistas Riet üles Konrad Mäe ja Miina Härma. "Kuigi fotograafia on saja aastaga muutunud, siis see, mida pildistatakse, ei ole väga palju muutunud," tõdes Tepper.