Sven Grünberg: elu keeb hetkel täiega
Sven Grünberg on Eesti kõige viljakam filmihelilooja, kes heliriba loonud umbes 130 filmile. Andres Ojale antud intervjuus sõnas helilooja, et hetkel peab ta juba võtma rohkem aega puhkamiseks, kuid tegevust on palju ja ta annab endast parima.
Sven Grünberg on enda karjääri jooksul muusikat loonud üle sajale filmile, üks tuntumaid neist "Hukkunud alpinisti hotell". "See film on saanud omamoodi sümboliks ja tema edu oli võib-olla palju suurem Venemaal. Ma olen aeg-ajalt mõelnud, kui kummaline olukord on see, et seda suurt impeeriumit meie jaoks ju enam ei eksisteeri, kuigi ta on olemas. Kõik sidemed on sinna suunas ära blokeeritud praeguste sündmuste tõttu," rääkis Grünberg.
Veel on Grünberg helindanud sellised klassikaks saanud teosed, nagu "Naksitrallid", "Klaabu", "Wikmani poisid", "Lotte" filmid. "Mul on olnud au ka töötada Hollywoodis tipphelitiimiga, ja suurepärase lavastaja Veiko Õunpuuga tegime filmi "Viimased"," sõnas helilooja.
Huvitavatel asjaoludel tegi Grünberg hiljuti koostööd maailma tipprežissöör Kim Ki-dukiga. "Lavastaja ise oli juba selleks ajaks teises ilmas. See on midagi väga ebatraditsioonilist ja kummalist, et sa teed filmi inimesega koos, keda enam pole elavate kirjas," sõnas Grünberg ja lisas, et koostöö temaga on olnud ühe suure unistuse täitumine. "Ta on olnud väga pikki aastaid üks minu lemmik filmilavastaja üleüldse. Tema 2003. aastal tehtud film "Kevad, suvi, sügis, talv ja taas kevad" on minu arvates üks kõige paremaid filme, mis kunagi on tehtud. Tollal, kui ma seda filmi nägin, siis ma mõtlesin, et küll oleks vägev, kui saaks sellise inimesega kunagi koostööd teha, aga ilmselt seda kunagi ei juhtu. Aga siit ka järeldus: never say never."
Grünberg ütles, et ta suudab filme vaadata nii helilooja kui ka tavavaataja pilgu ja kõrvaga. "On filme, mille puhul muusika võib segada filmivaatamist. Vale muusika valel ajal vales kohas hakkab takistama dramaturgia põhiliini jälgimist. Paraku on ka meil Eestis selliseid kurbi näiteid, kus niimoodi on juhtunud," sõnas ta.
Omaette teema on Grünbergi sõnul filmimuusika puhul juba valmismuusika kasutamine. "Valmismuusika peab alati olema seotud mingisuguse konkreetse põhjusega, miks teda kasutada. Kui me tahame saada n-ö "rätsepaülikonda", siis ei saa kasutada valmismuusikat, kuna enamalt jaolt on ta mõeldud, et ta üksi töötaks. Eriti problemaatilised on laulud, kuna laulutekst hakkab mängima oma rolli. Kui kasutatakse tuntud muusikat, siis igal inimesel on selle muusikaga mingi oma seos ja see ei pruugi tulla kasuks filmi üld-dramaturgia seiskohalt."
Eesti filmimuusikast kuulub laulude seast Grünbergi lemmikute hulka filmis "Vallatud kurvid" kõlav Gennadi Podelski "Mõtisklus", mille sõnad on kirjutanud Heldur Karmo. "See on täiesti puhtalt budistlik tekst, räägib kõige kaduvusest. Selline ilus, väga andekas ja huvitav ja hea lugu, Ots laulab seda ka suurepäraselt."
Eesti viljakaimal filmimuusika loojal on ka järg juba käest läinud, mitmele filmile ta muusika on loonud. "Neid on kindlasti kaugelt üle saja, umbes 130 filmi, sinna on kaasa arvatud ka lühemad filmid ja animafilmid."
Tänavu sai mööda ka 50 aastat Grünbergi ning Eesti esimese progeroki ansambli Mess loomisest. "Eks see komplekt oli uudne kindlasti. Mina lõin muusikat, Härmo Härm ehitas mingist väga primitiivsest skeemist lähtuvalt ja ise luues uut pilli, süntesaatorit."
"Ma olen oma olemuselt inimene, kellele meeldib multimediaalsus ja ma arvan, et laval on väga uhke, kui midagi muud peale ringi jooksvate rokkarite toimuks. Meiega liitus suurepärane kunstnik Kaarel Kurismaa, kelle objektid juba esimesel kontserdil meil laval olid. Nüüd on need paljud objektid mööda maailma laiali muuseumites, ka meie Kumus on mitmed," rääkis Grünberg.
"Kummaline oli ka see, et Kaarli kunst oli tollel ajal põlu all, Nõukogude ajal tema asju ei pandud välja näitusele, aga koos ansambel Messiga oli tema kunst nähtav korraga tuhandele inimesele," lisas helilooja.
Hetkel on Grünbergil käsil hulganisti ettevõtmisi ja väljakutseid. Haapsalu Valgete Ööde festivalil kuuleb tema muusikat, poolteist kuud tagasi kandis ERSO ette helilooja sümfoonilise pildi, lisaks on töös filme ja plaate. "Elu keeb täiega, kahjuks enam füüsis ei luba piisavates kogustes tööd teha, kustud ära ja pead ikka pikali viskama aeg-ajalt, aga eks ma proovin anda parima," kinnitas Grünberg.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Andres Oja saade", intervjueeris Andres Oja