Klassikaraadio saatele "Delta" antud intervjuus tõdes 87-aastane Neeme Järvi, et tema suvi möödub erinevatel festivalidel üles astumise tähe all. Möödunud nädalal juhatas ta Tartus toimuva festivali Klaaspärlimäng avakontserti, enne seda astus ta üles Ateenas Epidauruse festivalil. "Ma armastan pidulikel üritustel esineda," tunnistas maestro. Herodes Atticuse odeionis toimunud kontserti külastas peaaegu 5000 inimest. "Seda ei juhtu iga päev, ei saagi juhtuda, elus võib-olla üks kord," nentis Järvi.

Kuna festivalid on enamasti väga tiheda ajakavaga, võib tekkida olukord, et erinevad üritused hakkavad üksteisega konkureerima, märkis Järvi. "Aga Beethoveni üheksandat ei trumpa kergelt üle. Nii et kui ma sinna läksin, ei mõelnud ma üldse, et see on festival, ma mõtlesin, et ma lihtsalt lähen teen selles haruldases miljöös muusikat. See miljöö on tõesti selline, et vaatamata minu igasugustele probleemidele, reisimistele ja asjadele, ma siiski nautisin seda väga," kiitis ta.

Järvi rõõmustas, et on saanud viimasel ajal just suurte projektidega seotud olla. "Mida vanemaks ma saan, seda suuremad asjad kavas on," täheldas ta. "Minu meelest on kõige suurem puhkus muusikat teha, olla laval ja orkestritega suhelda. Mul ei ole seda väga palju, aga ma teen seda alati mõnuga," rõhutas dirigent.

Ülemaailmseid lavalaudu vallutanud Järvi sõnas, et Eestis esinedes ta väiksemat tunnet ei tunne. "Ma läksin Tartusse – suurepärane atmosfäär, hea kirik, hästi korraldatud, Peeter Vähi ja Tiina Jokinen teevad iga aasta festivali. Eelmine aasta oli Kits (Marcel Johannes - toim.) solist, see aasta oli Aavik (Hans Christian - toim) – väga hea solist! Maailmaklass! Festivaliorkester oli suurepärane. Mul ei olnud tunnet, et see on väiksem koht," kiitis ta.

Kolmapäeval algab 14. Pärnu muusikafestival. Järvi usub, et põhjus, miks Pärnu muusikafestival rahvusvahelise hoo sisse on saanud, peitub osaliselt selles, et Pärnusse ehitati uus kontserdimaja.

"Seal on koht, kus me saame midagi teha. Kujutage ette, kui seda ei oleks. Mis me siis oleks Eestiga peale hakanud? Meil ei ole ühtegi korralikku kontserdisaali, välja arvatud Pärnus. Tallinnas on uus linnapea ja uued linnaisad, ma vaatan, kas nad hakkavad mõtlema selle peale, et Tallinnas oleks üks korralik kontserdisaal. Paistab, et ei ole üldse sinna poole mõtetki. Ma olen eluaeg võidelnud selle eest, et Tallinnas oleks kontserdisaal. Ei tule! Inimesed ei tule selle pealegi," rääkis Järvi, kelle hinnangul on muusikal rahvast tõmbav jõud.

Järvi loodab, et Pärnu muusikafestival suudab ajas oma mitmekesisuse säilitada. "Kui see hakkab pidevalt ühtemoodi korduma, muutub see ühesuguseks. On vaja leida konks, et see oleks mitmekesisem ja oleks huvitavaid artiste. Aga huvitavaid artiste on maailmas üldiselt vähe. Igasuguseid mängijaid ja tegijaid on palju. See on nagu dirigentidelgi. Eri Klasil oli tore ütlemine, et meil on palju kapellmeistreid, aga vähe dirigente. Mis kapellmeistri ja dirigendi vahe? Kapellmeister lööb takti. Takti löömine ei ole dirigeerimine, see on ka üks kunst," tõi ta välja. "Dirigendid suudavad maailmatasemelist meie muusikute hulgas maailmatasemelist atmosfäär luua. ERSO on nüüd väga hästi mängima hakanud ja Eestis on praegu väga head kollektiivid, mis paistavad silma," rõõmustas ta.