Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra sõnul on luuletaja juubeliaasta üritused seni läinud väga hästi. "Juhan Liivi sünnipäev oli 30. aprillil. Selle puhul toimus kirjanduskonverents ning ka Pärt Uusbergi autorikontsert Alatskivil," kommenteeris Niitra ning lisas, et muuhulgas avati mai lõpus muuseumis uus Juhan Liivi meelemaastike näitus, kus luuletaja loomingulisi seiku üritati avada välieksponaatide kaudu. 

Juubeliaasta tähistamine jätkub Niitra sõnul raamatuesitlusega. Nimelt on ilmumas Liivi-uurija Tanar Kirsi koostatud kogumik luuletaja artiklitest "Vulise, ojake, rohkem", mis koondab Juhan Liivi kriitilisi töid ja publitsistikat, mis on üldsusele küllaltki vähe teada.

Algava kirjandusfestivali fookuses on Niitra sõnul Eestist pärit inimesed, kes on laiali maailma eri nurkades. "Meie muuseumit huvitab Eesti nüüdiskirjandus laiemalt ning tänavu on järjest ilmunud romaane, kus Eestist pärit peategelane seikleb maailmas ringi ja osaleb maailma ajaloosündmustes kusagil kaugel," selgitas muuseumi juhataja.

Näiteks on festivalil kohal kirjanik Paavo Matsin, kelle raamat "Death Café" on ellu äratanud mitmed Eesti kirjanikud ja saatnud nad laia maailma. Samuti astub festivalil üles Piret Jaaks, kelle romaan "Taeva tütred" räägib Eestist pärit naismisjonärist Hedwig Büllist, kes pühendas oma elu laste aitamisele. "Büll tegutses üle saja aasta tagasi Türgi territooriumil, kus päästis armeenlaste genotsiidi ajal palju lapsi," selgitas Niitra ning lisas, et too teos tabab ootamatu nurga alt Eesti naiste tegemisi ajaloos, mis haakub hästi ka tänapäevaga. 

Lisaks on Rein Raud kirjutanud romaani "Katkurong", mille jaoks sai autor inspiratsiooni oma vanaisalt, kes nooruses osales missioonil, kus sõjakooli meditsiinitudengeid saadeti likvideerima katkuepideemia kollet Kaug-Idas. Kohale tuleb ka Epp Petrone, kellega vaadeldakse lähemalt armastatud reisiraamatute sarja, millega on jõutud peaaegu kõikidesse maailmanurkadesse. "Ühtlasi on kohal Urmas Vadi, kelle teose tegevus toimub küll lähiajal Tartus, aga metafoorselt on teose tegelastel pistmist kuu teise poolega," selgitas Niitra. Muusikalisi vahepalu pakub festivalil kirjanik ja DJ Martin Oja.

Traditsiooniliselt antakse festivalil välja ka aasta kirjaniku tiitel. Varem on selle tiitli saanud näiteks Vahur Afanasjev, Meelis Friedenthal, Eva Koff, Urmas Vadi, Kai Aarelaid ja paljud teised. Tiitli andmisel on kriteeriumid küllaltki vabad, kuid oluline on ühiskondlik mõõde ja/või Eesti ajaloo käsitlemine huvitava nurga alt. "Samas pole me sellele auhinnale määranud konkreetseid piire, mistõttu pakub preemia meie enda jaoks alati üllatavaid momente," nentis Niitra.

Liivi publitsistika kogumiku tähtsus on Niitra sõnul märkimisväärne, kuna pöörab tähelepanu Liivi teisele, ajakirjanduslikule küljele, mis avalikkusele niivõrd tuntud ei ole. "Juhan Liivist on Eesti kultuuriloos küllaltki selge kuvand. Näiteks Tuglas ei osanud väärtustada tema ajakirjanduslikke töid, mis kõik on ometi olnud käeulatuses," rääkis Niitra. Kogumik haakub muuseumi juhataja sõnul festivali teemaga hästi. "Olenemata sellest, et Liiv ei saanud Eestist välja reisida, oli ta maailmas toimuvaga hästi kursis ning tal oli selle kohta selge arvamus," rõhutas Niitra.

Muuhulgas avab kogumik Liivi olemust teise nurga alt. "Me teame Liivi kui traagilist luuletajat, aga publitsistikas on ta pigem mõnus pajataja. Näiteks on seal muhedaid reisijutte," rääkis Niitra ning lisas, et kuigi luuletaja polnud formaalselt kõrgharitud, tulevad tema kirjutistes välja selged filosoofilised arutluskäigud. "Olenemata oma vaimuhaigusest oli Liivil maailmaasjade mõistmisel palju selgust," nentis Niitra.

Kogumikus on kolme sorti tekste: päevakajalisust, kirjanduskriitikat ning hilismõtteid. "Hilisemad kirjutised näitavad kohati kirjaniku meeltesegadust, samas on nendes näha ka pidevust varasema Liivi stiiliga," nentis Niitra.

Kirjanduskriitilistes tekstides on kõige huvitavam tekst Niitra hinnangul "Ääremärkused", mille ta kirjutas viimastel eluaastatel. Seal on Niitra hinnangul näha, kuidas Liivil oli kirjandusele lähenemisel oma meetod ning luuletaja oli hästi kursis värske Eesti kirjandusega, näiteks luges luuletaja noore Tammsaare esimisi novelle.