Tugeva tuule ja suure lainetuse tõttu asus purjejaht teele alles 11. augusti õhtul ja maabus Dalarös 12. augusti pealelõunal. Vabaduseregati korraldaja Priit Laineste idee põgenike teekonda purjekatel läbida tuli suhtlusest kunagisel põgenike purjekal ENGE rännanud eestlastega: "Olen teinud ENGE põgenikest dokumentaalfilmi. Läbi selle suhtluse ja fimitöö on tekkinud huvi 1944. aasta põgenemise ja nende inimeste lugude vastu. Hetkeolukord Euroopas on näidanud, et sellised lood korduvad ka tänapäeval. Vabaduseregati idee tekkis juba kolme aasta eest ja tundus, et sellist aktsiooni ei saa jätta teostamata. Idee sai kohe suure poolehoiu ja nüüd saimegi teele asuda ja oma sõnumit levitada," selgitas Priit Laineste.

Vabaduseregati teele saatmise üritusel kõnelesid peakorraldaja Priit Laineste, samuti 1944. aasta põgenike paadil ENGE Rootsi seilanud Jüri Hanseni poeg Raivo Hansen, kes ühiselt näituse purjejahil Rootsi toimetasid. "Eesti põgenikel aitas raskusi ületada ühtehoidmine, kultuuritegevus, laulukoorid, koolide loomine, keeleõpe ja Eesti jonn," rääkis põgenike järeltulija Raivo Hansen.

Sõna võtsid ka Välisministeeriumi üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus, Kaitseliidu esindajana Hiiumaa malevkonna liige reservleitnant Urmas Selirand, purjejahi S/V Lisette kapten Marek Rätsep ning Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller. "Suure põgenemise 80. aastapäeval on ütlemata südamlik ja sümboolne, et siin- ja sealpool merd elavate eestlaste koostöö tulemusena valminud näitus sellest ajaloolisest sündmusest jõudis Eestist Rootsi purjekate pardal, läbides ligilähedaselt teekonna, mida kasutati 1944. aasta sügisel. Sellisel viisil on näituse transport väga harukordne," sõnas näituse üks koostajatest, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller.

Suure põgenemise põhjuseid ja tagamaid käsitlev näitus selgitab vaatajale teise maailmasõja sündmusi Eestis, põgenemist, sealhulgas piirkondlikku statistikat põgenike arvu, soo ja vanuselise jagunemise kohta ning nende edasist saatust Rootsi põgenikelaagrites ja ühiskonda integreerumisel.

Näitust ilmestavad rohked ajaloolised fotod. "Näitus annab väärtusliku sissevaate meie rahva saatusesse 20. sajandi vahest kõige keerulisemal kümnendil. Siiski ei ole näitus, mille järgmine osa avatakse septembris Kanadas, mõeldud ainult eestlastest huvilistele, vaid avab meie loo erinevaid tahke kõigile külastajatele," ütles Martin Andreller.

Näitus on valminud koostöös Sihtasutuse Eesti Mälu Instituudi, Rootsi Eestlaste Liidu, Eesti Sõjamuuseumi, Väliseesti Muuseumi, Korporatsioon Vironia ja Eesti Kesknõukoguga Kanadas ning seda eksponeeritakse mitmel pool Rootsis, misjärel suundub näitus ka Kanadasse.

"Saatuseaasta 1944" näituse on koostanud Sirle Sööt, Aho Rebas, Riina Noodapera, Patrick Rang, Hellar Lill, Meelis Maripuu, Peeter Kaasik ja Martin Andreller. Tõlkinud Aho Rebas ja Sirle Sööt, kujundanud Anni Vakkum.

"Saatuseaasta 1944"

Tänavu möödub 80 aastat saatuslikust 1944. aasta sügisest, mil Eestimaa langes aastakümneteks Nõukogude okupatsiooni alla. Teise maailmasõja käigus lahkus kodumaalt ligi 80 000 eestimaalast. Põgenemine kulmineerus uute Nõukogude repressioonide hirmus 1944. aasta sügisel.

Eesti Mälu Instituut on alates 2022. aastast kogunud põgenike andmeid. Tänaseks on esimese etapina kontrollitud ligi 65 000 Rootsi ja Saksamaale saabunud põgeniku isikud ning välja selgitatud nende varasem elukoht.

Nii nagu igal põgenikul on oma põgenemise lugu, on ka igal paigal lugu, mida püütakse näitustesarja "Saatuseaasta 1944" kaudu jutustada. Ühelt poolt annab näitus Eesti sõjapõgenike andmebaasile tuginedes esmase statistilise ülevaate põgenikest ning teisalt tutvustab kohalikke olusid. Näitustel saab lugeda ja vaadata traagilisi lugusid, kuidas Nõukogude terrori hirmus lahkusid kodumaalt terved pered ja kogukonnad.  

Esimeses etapis kogutud põgenike andmebaasi tutvustatakse 24. augustil toimuval temaatilisel konverentsil "Eesti sõjapõgenikud II maailmasõjas" Haapsalu Kultuurikeskuses, kus esilinastub ka dokumentaalfilm "Põgenemine: lahkumine teadmatusse", mis jutustab Rootsi põgenike lugusid. Saatuseaasta mälestamisega seoses kantakse kolmes kirikus ette ka Raimo Kangro "Missa süütult hukkunud eestlastele, op. 40" (1989). Lisaks jõuab Suure põgenemise näitus Stockholmi ning Lõuna-Rootsi Eesti Majja.