Evgeny Kissin: Arvo Pärt ütles mulle, et peaksin heliloomega jätkama
Neljapäeva õhtul annab oma esimese kontserti Eestis ja Estonia kontserdimajas üks kaasaja suurimaid klaverikunstnike Evgeny Kissin. Klassikaraadiole antud intervjuus rääkis Kissin, kuidas Arvo Pärt innustas teda originaalloomingu kirjutamisega jätkama.
Venemaal sündinud pianistil on ka Ühendkuningriikide ja Iisraeli kodakondsus ning 25. veebruarist aastal 2022 on Kissin võtnud väga aktiivselt avalikult sõna Ukraina toetamise nimel.
Kissin on öelnud, et tema muusiku elus on olnud väga palju õnne. Esiteks, et tal selline anne üldse on ja teiseks, et ta sündis muusikalisse perre ning on saanud oma ande välja arendada.
Kas mõnikord on selle andega kaasnev pinge ka liiga suur?
Ei, seda ma küll öelda ei saa, sest ma armastan muusikat. Vahel ma mõtlen, et kas on võimalik olukord, kus inimesel on olemas muusikaline anne ilma, et ta muusika vastu armastust tunneks. Ja ma ei suuda seda ette kujutada, et see võimalik oleks.
Ma arvan, et kunstis laiemalt käivad need kaks asja paratamatult käsikäes. Igal juhul ei ole mina vastupidistest juhtumitest kuulnud.
Kui palju hoolite te avalikust arvamust? Teid tituleeritakse sageli elavaks legendiks. Mis tunne on enda kohta sellist hinnangut lugeda?
Ausalt öeldes ei ole ma enda kohta mitte kunagi midagi sellist lugenud. Minu hea sõber on kuulus vene psühholoog Vladimir Leri ja tema esitles, nagu ta ise seda nimetab, hinnangu sõltuvuse kontseptsiooni. Ta usub, et suurem osa inimesi peab teiste hinnangut oluliseks. Mõni vähem, mõni rohkem. Mina püüan hinnangu sõltuvusest lahti saada, isegi kui see pole täielikult võimalikult.
Kuidas mõjus teile uudis, et Venemaa valitsus pani teid välisagentide nimekirja? Kas see oli teie jaoks hirmutav?
Mis asi peaks hirmutav olema? Et mind välisagendiks kuulutati? See ei ole hirmutav. Vastupidi, ma olin väga rõõmus, kui sellest teada sain, sest kõik need aastad, mil ma lugesin, kuidas aina rohkem ja rohkem inimesi igapäevaselt välisagentideks tembeldati, olin ma pahane.
Kuidas nad mind ei märka? Arvestades kõike, mida ma teen. Nii et, kui nad lõpuks märkasid, siis olin ma rahul.
Mis paneb teid poliitiliselt tegutsema? Endiselt näeme ju enda ümber inimesi, kes usuvad, et poliitika ja kultuur tohib lahus hoida?
Teen seda sellepärast, et ma ei saa jääda ükskõikseks selle suhtes, mis toimub. Ma teadsin algusest peale, kuidas lääs oli kõigeks selleks valmistunud. Meenutame, et päeval, mil Venemaa Ukrainasse sisse tungis, pakkus USA president Ukraina presidendile asüüli. Selle peale vastas viimane, et ei vaja transporti vaid relvi.
Ma tean, et lääs ei olnud Ukrainat piisavalt aidanud. Mõne aja eest oli mul vestlus väga kõrge Euroopa võimukandjaga, kes arvas põhimõtteliselt sama, mis mina, aga ütles mulle, et on teatud piir, mida võimud ei ületa, sest selle ületamine tähendaks suhete eskaleerumist Putiniga ja tavainimesed Euroopas ei saaks sellest aru.
Just sellepärast olen andnud läänes palju intervjuusid, et esitada üleskutse nii poliitikutele kui tavainimestele. Olen üritanud neile selgitada, et kui Ukraina langeb on nemad järgmised.
Ja kui mulle vastatakse, et see pole nende asi, siis tahaksin neile meenutada ühte lugu piiblist Esteri raamatust, kus Haaman mõjutas kuningas Ahasverost välja andma käsku, et tuleb tappa kõik juudid Pärsia impeeriumis. Aga kuningas ei olnud teadlik, et ka tema naine Ester on juut. Ja kui Esteri onu Mordokai läks oma õetütre juurde, et see paluks oma abikaasal käsk tagasi võtta, vastas Ester, et kui tema läheb kuninga juurde esimesena ilma tema loata, tapab kuningas ta ära. Seepeale vastas onu, et ära looda, et sa ellu jääd, kui kõik juudid tapetakse.
Just seda lugu tahan rääkida inimestele, kes arvavad, et sõda ei ole nende asi.
Teie albumitel kõlavad eeskätt suured klaverirepertuaari meistriteosed, aga te kirjutate ka ise muusikat, milleks julgustas teid Arvo Pärt. Kuidas see juhtus?
Ma esinesin ühel gaalal Strasbourgis, mis korraldati Mihhail Hodorkovski ja teiste Venemaa poliitiliste vangide toetuseks. Seal kanti ette ka üks Pärdi teos, nii et ta tuli ka kohale ja seal me esimest korda kohtusimegi.
Paar aastat hiljem, kui Pariisis elades kirjutasin neli pala sooloklaverile, sain teada, et ka Pärt oli seal. Seepeale palusin oma agendil temaga kohtumine korraldada. Näitasin talle oma teoseid ja palusin tal endale täiesti ausalt öelda, kas tema arvates peaksin heliloomega jätkama või ei. Ta vastas, et kindlasti peaksin. Nii ta mind julgustaski.
Esimese teose kohta neljast andis ta mulle ka nõu, millega ma igati nõus olin. Kohe kui meie kohtumiselt koju jõudsin tegin selles teoses mõned muudatused.
Tänasel kontserdil teie enda loomingut ei kõla, aga kas te jätkate komponeerimist?
Mul mõned ideed on, aga kahjuks on mul nende jaoks väga vähe aega. Nii et tegelen sellega ainult aeg-ajalt, kui mul vaba hetk on.
Suur tänu!
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Anne Aavik