Rahvusraamatukogu direktori Martin Ööveli sõnul on veel lahtine, mis hetkel külastajad täpselt esimest korda majja astuda saavad. "Me saaksime seda teha 2027. aasta alguses, kui 2025. aasta riigieelarvest otsustatakse eraldada ka sisustuseraha, sest kogu kolimis- ja hankeprotsess võtab orienteeruvalt kaks aastat alates sellest otsusest," ütles ta.

Öövel lisas, et on siiski võimalus ka maja avada veidi varem. "Ehitaja annab objekti järgmise aasta suvel üle ja siis jääb Tõnismäe hoone rahvusraamatukogu haldusesse. Me näeme võimalust teda tühja karbina osaliselt võtta kasutusele konverentsikeskusena," tõdes ta.

Oluline muutus on ka aga see, et rahvusraamatukogus saavad oma pinna ka erinevad asutused, juba on sõlmitud koostöö innovatsioonilabor Vivitaga, läbirääkimised käivad ka nii Taltechi kui Edtechiga. Selline koostöömudel võib Ööveli sõnul aidata jagada ka piiratud sisustuseelarvet. "Kui me jõuame sinna faasi, et oleme objekti kätte saanud ja saame läbirääkimistes minna konkreetsemaks, siis teab täpselt, kuidas see jaguneb," selgitas ta.

Rahvusarhiiv võtab edaspidi enda alla hoone Endla tänava poolse tiiva. Nemad loodavad osaliselt sisse kolida juba 2026. aastaks, hoonesse planeeritud kinosaali Leida avamiseni jõutakse ilmselt alles koos ülejäänud majaga. "See kino on mõeldud laiemalt filmipärandi tutvustamiseks, selles kinosaalis, kuhu tuleb 87 kohta, saab nautida nii vanu filme lintidelt, aga ka digiteeritud filmipärandit," selgitas riigiarhivaar Priit Pirsko.