Tuulikki Bartosik: muusikute tasud ei tõuse
Muusik ja helilooja Tuulikki Bartosik rääkis "Vikerhommikus", et kuigi tal esinemisi jagub, siis kenasti ära elada on siiski raske ja on täheldanud, et viimastel aastatel käib esinemistasude ümber pidev kauplemine.
Bartosikile öeldi kunagi muusikakoolis, et keskmise kuulmisega laps muusikakooli ei sobi. Tänavu oktoobrikuus esindab Bartosik Eestit ühel suurimal maailmamuusikamessil ja -esitlusfestivalil Womex. "Ma olen väga tänulik, et nad mulle tookord nii ütlesid ja mind sinna ei võtnud. Muidu ma vist ei oleks seal Womexil," naeris Bartosik.
"Ma tahtsin õudselt klaverit mängima ja kardan, et oleksingi jäänud vist seda mängima. Vabadus, mis ma sain sellest, et valisin akordioni ja võisin teha, mida tahan, on hindamatu. Seda ma ei vahetaks selle muusikakooli klaveri vastu," tõdes Bartosik.
Soov rahvusvaheliselt läbi lüüa ei ole oluline ainult Eesti artistidele. "Meie põhjamaine regioon on maailma mastaabis väga väike, aga miskipärast on siit tulles maailmas raske läbi lüüa. Samas tahad seda, sest ingliskeelsed arvustused ja kõik muu aitab tegelikult ka kodumaal edasi. See on täiesti normaalne soov," kinnitas Bartosik "Vikerhommikus".
"Aga see on suht raske. Olen sellest palju ka rootslaste ja soomlastega rääkinud. Põhjamaised inimesed ütlevad kõik sama, et on raske, aga kui saad sammu tehtud, siis aitab see ka kodumaal edasi," lisas ta.
Suur osa Womexist seisneb päevases võrgustumises ja enese müümises. "Seal on niisugused boksid, kas siis igal maal enda oma või võid ka artistina omale selle boksi osta, näiteks Trad.Attackil on olnud oma boks. Siis sa seisad seal ja müüd ennast või müüb ekspordikontor oma riigi artiste. Ja see on selline koht, kus müüjaid on alati rohkem kui ostjad, kes on vahel isegi peidus," selgitas Bartosik.
"Ma ei ole vist kunagi näinud, et ühel Euroopa suurima talvefestivali korraldajal oleks kunagi nimesilt kaelas, sest kui ta selle endale kaela riputaks, siis ei saaks ta üldse liikuda, sest kõik lihtsalt haaraksid temast kinni ja passiksid kuskil nurga taga, et saada võimalus temaga 30 sekundiks korra kohtuda," lisas Bartosik.
Womex on Bartosiku sõnul väga hea võimalus muusikule ja tema tugistruktuuridele kohtuda festivalikorraldajate ja booker'itega silmast silma. Lisaks toimuvad ka esitluskontserdid. "Põhimõtteliselt viis päeva, 24 tundi päevas, oleneb, kui palju jõuad, ja siis tuled tagasi, heal juhul keegi kutsub su kuhugi esinema või saad mõne plaadifirmaga jutule. Oleneb, mida sa tahad. Sinna minnes peavad väga selged eesmärgid olema," rääkis Bartosik, kes tõdes, et endal tal hetkel eesmärke polegi, vaid tahab lihtsalt kontserdi ära teha.
Igapäeva elu muusikuna jaguneb Bartosikul kaheks. "Üks osa on muusika kirjutamine ja teine on siis mingid laivid, mis jagunevad omakorda kunstilisteks laivideks ja rahateenimise laivideks. Praegu on kõik tasakaalus. Ei tee midagi sellepärast, et teha. Saan teha akustilist muusikat, saan poppi teha, jazz'i ja siis arvutis elektroonilist muusikat kirjutada," rääkis Bartosik.
Sellegipoolest, ei saaks Bartosik öelda, et ta enda valitud muusikalise suunaga kenasti ära elada saaks. "Käisin just poes ja läks 51 eurot. Mitte midagi ei saanud. Tasud ju muusikutel ei tõuse. Seda olen viimase paari aasta jooksul märganud, et väga raske on midagi book'itud saada ja selle eest ka tasu saada. Kogu aeg käib mingi kauplemine. Kui sa tuled üksi, siis äkki on natukene odavam, võib-olla sa ei võta helimeest, meil on ka väga hea. Sellised jutud kogu aeg, aga kuidagi saab ära elatud," nentis Bartosik.
Muusik tõdes, et on olnud ka mitmeid hetki, kus ta tahaks akordioni piltlikult öeldes nurka visata. "Neid hetki on olnud mitmeid. Eriti, kui kuskil tuuril tahad vetsu minna. Siis ma hea meelega jätaks ta sinnasamma vestu, sest ma lihtsalt ei viitsi teda tõsta uuesti. Kuigi ma teen trenni ja olen heas vormis. Need on sellised spontaansed hetked, aga mul olnud ka korralikku läbipõlemist, kus mõtlesin, et ei mängi enam kunagi seda pilli või ei tee enam muusikat," tõdes ta.
Sellest sai Bartosik üle ja ei tunnegi enam lihtsalt akordionistina. "Ma olen elektroonilist muusikat ja selle maailma inimestega koostööd juba umbes aastast 2015. Ma ei ole kunagi mõelnud, et peaksin ennast tohutul brändima. Olen lihtsalt teinud asju, mis mulle meeldivad, olen selles mõttes hästi isepäine," rääkis helilooja.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe