Kui kolm seppa saavad omavahel kokku on paratamatu, et ühel hetkel hakatakse sauna kütma. Kui kolm sepakunstnikku saavad kokku, siis sünnib hoopis omamoodi saun. A-Galerii Seifis avatud näitusel "Saun" saavad kokku kolme kaasaegse sepakunstniku – Taavi Teevet, Karl Uustal, Tauris Reos – autorilooming.

Algimpulsse saunanäituse tegemiseks oli Taavi Teeveti sõnul palju. "Üks on kindlasti see, et me kolm oleme koos EKA-s õppinud, siis mingil hetkel EKA ära lõpetanud ja kuidagi oli vaja teha endale olukord, kus tuleb kokku saada," selgitas Teevet, kes on ka EKA metallitöökodade juhataja.

Tauris Reose sõnul on Uustal väga loodusest lähtuv, aga Reos lähtub pigem iseendast. "Mina läksin tagasi oma lapsepõlve, mõtlesin nende sündmuste peale, sealt leidsin mingid detailid. Seep, mis on vanaema ja vanaisa saunas juba ära nühitud, aga ikka seda kasutatakse, kuigi peopesast seda enam kätte ei saa. Taavet lähtub võib-olla müstilisemast aspektist rohkem," rääkis Reos, kes õppis ehte- ja sepakunsti. "Erialalt olen pigem sepise poole peale," lisas ta.

"Saun nagu mõned teisedki ruumid on hästi selgete rituaalide või toimingute paik. Minu jaoks hakatakse seda tänapäeval juba ülemüstifitseerima. Tegelikult peitub ta müstilisus selles lihtsuses. Saun on natukene liturgiline, on atribuudid, nagu ka kirikus, ja siis on tegevused, mida sa teed, ja üldiselt need jooksevad kindlas joones kuni protsess saab läbi," rääkis Teevet.

Kuigi kunstnikud lootsid, et saunale saab galeriis ka sooja sisse panna, siis see siiski ei õnnestunud. "Aga meie plaan pärast näitust on veel suurem. Me ikkagi viime selle sauna siit galeriist välja ja leiame talle koha, kus ta päriselt tööle panna. Siis saab juba vaadata, kas on sauna maik ka või ei ole," selgitas Teevet.

Tänaseks sepa töö nii rõhuv pole kui inimesed ette võivad kujutada. "See on selline väärkujutelm. Praegu meid aitavad masinad. Kunagi oli tõepoolest sepa töö meeletult rõhuv. Sepad, kes olid paremakäelised ja päevast päeva haamrit vibutasid, vajusid ilmselt ühel päeval läbi ja olid ühele poole täiesti viltu. Täitsa päriselt. See on liigestele ja kõigele muule meeletult koormav. Nagu suusatamine, aga ainult ühe keha poolega," muigas Teevet.

EKA metallitöökojast võib leida ka eksperimentaalsemaid masinaid. "Metallimaailmas on tehnoloogiad, mida võib endale selgeks õppida, aga tihti peale võib tunduda, et sellest jääb väheks. Läbi katsetuste proovisin luua sellise valuvormi, kus tulemus ei ole enam minust olenev, vaid oleneb füüsikaseadustest," selgitas Teevet.

Lisaks rauatagumisele peavad metallikunstnikud tegema ka mõttetööd. "Siin mürisevate masinate vahel ja tudengite keskel, kellega koos on väga tore mõelda ja mõtted liiguvad mis tahes suunas meeletul kiirusel, aga vahepeal on vaja ennast eraldada ja selleks on mul perfektne ruum vana Pika Jala värava torn," rääkis Teevet.

"Juba päris mitukümmend aastat on olnud siin erinevad kunstnikud ja minuga samal korrusel ka EKA-sse sepakunsti toonud Heino Müller, kes on kuidagi suutnud umbes 50 astmest tuua üles ka alasi," rääkis Teevet ja lisas, et tornis on tegutsenud Rait Siska, Leonhard Lapin, Ülo Sooster, Edgar Valter ja Heinz Valk.