Indrek Taalmaa ja Peeter Tammearu jagasid viimati lava ligi 30 aastat tagasi. Kusjuures oli Tammearu esimene, kes Taalmaa professionaalsesse teatrisse tõmbas. Kuigi koos pole kaua mängitud, siis elu toob mehi aeg-ajalt ikkagi kokku. "Neid häid kolleege, kellega tegelikult peaaegu iga päev suhtled, aga ei ole teatris koos mänginud, neid on päris palju. See on niisugune paradoks," tõdes Tammearu ja lisas, et selle võrra oli toredam, kui Andrus Kivirähk pakkus meestele võimalust tuua VAT teatri lavale "Viimane etendus!".

"Minu jaoks oli see tööprotsess 30 aasta taguse ajaga võrreldes erinev, sest tol ajal, kui ma teatrisse tulin ja Peeter Ugalas lavastas, siis minu jaoks oli lavastaja ikkagi jumal. Praegu oleme ikkagi näitlejatena laval võrdselt. See on minu jaoks eriti meeliülendav," muigas Taalmaa.

"Meie proovid on üpris raamatupidajalikult karmid ja täpsed. Nad algavad täpselt, lõppevad täpselt, vahepeal me palju midagi muud ei tee. Teeme alati tüki läbi, Andrus kuulab meid ja lõpuks ütleb "mnjaa" või "aitäh" või muid selliseid meie jaoks täiesti arusaadavaid asju. Saame aru küll, mida me nüüd valesti tegime," rääkis Tammearu lavastusprotsessist.

Kivirähki autorilavastuses saavad kokku kaks endist sõpra, elupõlised nukunäitlejad, kellest üks on vahepeal läinud ka "päris" teatrisse ja "päris" lavale, et veel viimast korda pidada maha suurejooneline nukuseiklus. "Üks omal ajal hästi toiminud tandem on ära lagunenud ja lõpuks on aeg enne surma ära klaaride need asjad," ütles Tammearu "Terevisiooni" stuudios.

"See on Kivirähki mingi omamoodi diagnoos. Mitte lihtsalt näitlejatest, vaid nukunäitlejad on tema jaoks kuidagi teistmoodi. Tal on see endal ka geenides sees. Teab, mis inimesed need on. Meie Indrekuga ei tea, aga proovime tema näpunäidete järgi kuidagi aru saada," selgitas Tammearu.

Taalmaa sõnul paotab lavastust ust ka teatri tagatuppa. "Muidu me näeme nukke ilusti sirmi peal, näitlejaid seal taga ei näe, nii et nüüd on suurepärane võimalus. Lisaks muidugi ka inimeste omavaheline suhtlus ja muud sügavamad teemad, mis sinna sisse on kirjutatud," lisas ta.

Tammearu lisas omalt poolt, et väga tehniliselt teatrist siiski lavastuses ei räägita, pigem keskendutakse kahe mehe ühisele rännakule. "Väidet, et inimene võib vananeda, aga hing ei vanane, näeb lavastusest kindlasti, kivirähkilikus kastmes," kinnitas Taalmaa omalt poolt.

Taalmaa hinnangul peab teater pakkuma emotsiooni ja just seda "Viimane etendus!" teeb. "On nii nalja kui ka tundelisemale inimesele väikest pisarat," ütles näitleja.