Laine Mägi: ma ei mäletagi elu ilma Lancyta
Laine Mägil oli tänavu mitmekordne juubeliaasta. "Vikerhommikus" vaatas näitleja tagasi varieteetrupi Lancy asutamisele, oma rollidele Draamateatris ning vaatas otsa ka Eesti teatri hetkeseisule.
Jõulupühade hommikutel, mil oleks võimalus kaua magada, Laine Mägi seda enda sõnul lõpuks siiski ei suuda. "Ma tõusen millegipärast varem kui tavaliselt ja naudin siis hästi aeglaselt: aeglaselt joon kohvi, aeglaselt riietun, käin duši all – mul on aega," jagas ta.
Laine Mägil on tänavu täis saanud mitu viiega lõppevat tähist: Draamateatris täitus 25 aastat, 55 aastat tagasi astus Mägi koreograafiakooli, ka isiklikke aastanumbreid sai tänavu kokku 65, varieteetrupi Lancy loomisest möödus samuti 35 aastat. "Ma ei mäletagi elu ilma Lancyta," kommenteeris Mägi.
1982. aastal läks Mägi Pärnu teatrisse näitlejaks, kuid alustas seal ka kohe tantsuõpetajana õpilaste õpetamist. Esimeste õpilaste suureks sirgumisel, mil hakati Pärnust lahkuma ülikooli, oli Mägil kurb lasta neil minna. "See oli väga egoistlik tunne, tahtsin neid endale hoida. Siis tuli ootamatult pakkumine Videobaarilt, et meil oleks programmi vaja. See kõik läks kokku ja ma sain sealt inspiratsiooni. Tüdrukud olid mul käes, käisid nädalavahetustel Tallinnast või Tartust kohal ja nii me esinesime," rääkis Mägi Lancy trupi sünnist.
Aastatega on trupist läbi käinud Mägi sõnul üle 120 tantsija. "Lancy süda ja hing on natuke teatraalne, natuke väljapakkuv, aga samas ka piirihoidev. Selle joone peab ära tabama, et ei piisa tantsusammude ära õppimisest, peab kuidagi sulanduma," sõnas Mägi, kes nüüd ei korralda kogu trupi tegevust enam täiesti üksi, vaid koos trupist enesest välja kasvanud eestvedajatega. "Nad on öelnud mulle, kuidas nad ei kujuta ette, kuidas ma seda kõike üksi tegin. Pooleteist kuuga ma tegin kogu programmi: kostüümid, muusika, kõik asjad. Oled noor – kui tahad, siis jõuad. Vanemas eas on täpselt sama," ütles Mägi.
Pärnus on praeguseks valmimisjärgus ka Laine Mägi endanimelise tantsukooli maja. "Kui see maja kunagi valmis saab, siis olete kõik oodatud suurde Helmi saali," sõnas ta.
Draamateatris astub Mägi hetkel üles kolmes lavastuses, rollid on väiksed, kuid neid on see-eest palju, ühes lavastuses on täita suisa mitu rolli. "Mulle üldiselt meeldib sutse teha, aga viimasel ajal on kujunenud nii, et ühes tükis ma teen mitu sutsu, mul ei ole midagi selle vastu, lavastajad on selle ära tabanud. On näitlejaid, kellele see ei meeldi, kes tahaks vastutusrikkamat rolli. Ma ei tunne end halvasti, ma leian ka sealt selle idu ära," sõnas näitleja.
Mägi on pidanud juba mõnda aega vaatama kõiki Eesi uuslavastusi, sest kuulub teatriauhindade jagamise žüriisse. "Eesti teater on väga põnev ja ma olen väga rõõmus, et ma olen saanud nii palju teatris käia," sõnas ta ja märkis, et mingis mõttes pole Eesti teater aastate jooksul muutunud. "See, mis lavalt tuleb, peab huvitama sind ja sinu publikut. Kui see ei huvita, siis rahvast ei ole. Kui huvitab, siis minu pärast nimetatagu seda kuidas tahad. Suhtlus, lavastused ja rollid analüüsitakse läbi täpselt samamoodi nagu vanasti."
Avardunud on Mägi sõnul aga lavastajate huvid. "Vanasti sai öelda, et tükk oli inimsuhetest. Nüüd saab ka öelda, aga võib-olla peab lisama, kas see puudutab panku, kosmost või 17. sajandit," muigas näitleja.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli