Sirje Helme rääkis ERR-ile antud intervjuus, et 2024. aasta oli Eesti Kunstimuuseumile külastatavuse poolest samas suurusjärgus nagu 2023. aasta.

"Ei saa öelda, et külastuses oleks plahvatus olnud, aga me oleme enam-vähem selle juurde jäänud, umbes 350 000 ümber," tõi ta välja. "Selles mõttes on hästi, ei saa kurta."

Lisaks suurele Kumule oli lõppenud aasta edukas ka kunstimuuseumi filiaalidele. Helme märkis, et numbriliselt oli edukaim Niguliste muuseum, sest see on ka omaette turismiatraktsioon. "Pikkamööda pöörame üha rohkem tähelepanu Nigulistes toimuvatele näitustele. See on ikkagi muuseum. Ma ei tahaks, et see oleks ainult turismiobjekt."

Saabunud aastal peavad kõik riiklikult rahastatud kultuuriasutused oma eelarvet kärpima. Eesti Kunstimuuseum katab kärpe Niguliste ja Kadrioru muuseumi – oma põhiliste turismimagnetite – igapäevase lahti hoidmisega. "Turismifirmad olid selle üle tänulikud, sest nad on esmaspäevadega alati hädas. Katame selle neli protsenti kärpest sellega ära," selgitas Helme.

Vaatamata kärbetele ei kao Eesti Kunstimuuseumist suurnäitused ära. Helme sõnul on suurnäitused väga oodatud. Oodata on nii kodumaised kui ka välismaalt tulevaid väljapanekuid.

"Meil peab kõik kogu aeg tasakaalus olema. Me üritame vana ja uut tasakaalus hoida, Eesti kunsti ja rahvusvhalist koostööd. Kui see läheks kõik nii, läheks kõik hästi. Ma arvan, et inimestel on huvitav vaadata," lausus ta.