Tammik uuest riigiarhitekti ametikohast: ega see päris arhitekti töö pole
Kuigi maa- ja ruumiamet on välja kuulutanud Eesti esimese riigiarhitekti konkursi, saab uuele ametikohale valitud inimesest pigem erinevate hammasrataste ühendaja kui arhitekt, sõnas arhitekt Toivo Tammik "Vikerhommikus".
Möödunud aasta lõpus avaldas maa- ja ruumiamet töökuulutuse, millega otsitakse Eesti esimest riigiarhitekti. Tulevase riigiarhitekti ülesandeks saab riikliku ruumiloome ja riigimaade strateegia kujundamine, erinevate osapoolte töö koordineerimine ja kvaliteetse ja kestliku ruumilise arengu visiooni ellu viimine.
"Ega see päris arhitekti töö ei ole," märkis arhitekt Toivo Tammik. "Seda näitab juba kuulutuse ulatus ja haridusnõue, seal ei peagi arhitekti haridust olema, võimalik on ka planeerija või maastikuarhitekti haridusega peale minna."
Tammiku sõnul on arhitektide liit uue ametikohaga Hollandilt eeskuju võtnud. "Hollandis on riigiarhitektide institutsioon mitusada aastat vana. Neid inimesi, kes seda ametit peavad, on siia kutsutud. Nende käest on küsitud, kuidas see kõik on," märkis ta.
Kui Hollandis jätkab riigiarhitekt oma praksist, siis Eestis minnakse tõenäoliselt teist teed.
"Ilmselt ei saa ta väga suuri infrastruktuuri ja muid planeeringuid teha. Meil on selline näide kohaliku omavalitsuse tasandil olemas. Kui Vilen Künnapu oli väga varastel iseseisvusaastatel linnaarhitekt, siis temal säilis projekteerimisõigus. Tulemuseks on väga tõsised läbimurdeobjektid nõukogude ajast uude aega, näiteks Radisson ja metodisti kirik. Kas see on hea või halb näide, mina enda arvamust ei ütle, aga see on kahtlemata jõuline näide sellest, kuidas loovtöö saab administratiivtööga paralleelselt jooksev olla," tõi ta välja.
Tammik pakkus, et muu hulgas jälgib riigiarhitekt riigimaadel toimuvat. "See riigimaade teema on huvitav. Meil on ju äsjane teade all, et mingisugune tohutu arv miljoneid – keegi on väga ärevil sellest, et seda suurendatakse – läheb pärandniitude niitmiseks. Tõesti, pärandniidud on asi, mis on natukene sarnane sellele, kui me hakkaksime voorimehe institutsiooni taastama. Tõesti on ilus, romantiline, mõjub hästi ja pärandniit on sama, Jüssi juttudest või oma perekonna lugudest teame, et heinamaa koos väikese küüniga ojakäärus, see on Eesti õige maastik, aga kas me saame teda siis koos voorimehega taastada, see on iseküsimus. Kas me saame praegusel ajal 70 miljonit panna, seda nüüd hakkab ka võib-olla riigiarhitekt vaatama."
Seda, kui populaarne riigiarhitekti ametikoht tema kolleegide seas on, Tammik ei osanud öelda. "Arhitekte on ka mitmesuguseid. Kes on hõivatud oma igapäevase kutsetööga ja kellel on vaatamata teatavatele
kriisiilmingutele intensiivne praksis all, ega need väga ei kipu kuhugi ametnikuks või seadusloome ja vankrimäärde koha peale, kus ta on erinevate hammasrataste vahel ühendajaks, et sealt tuld väga palju välja ei lööks. Aga kahtlemata on selliseid arhitekte, kes on aastaid nii standardite kui kutseteemade ja muude asjade tegelenud. Arvatavasti on see neile väga tõsine väljakutse."
Maa- ja ruumiamet, mis riigiarhitektile tööd pakub, alustas tegevust jaanuari alguses. Tammik selgitas, et maa- ja ruumiamet hakkab ühendama erinevaid valdkondi, kuid kas sellest saab ka edulugu, ta ei oska ennustada.
"Kui me võtame, kuidas on üldse üles ehitatud riik, üles ehitatud ehitusvaldkond, kultuurivaldkond, muinsuskaitse ja muu, siis me teame, et Põhjamaades näiteid, et näiteks muinsuskaitse on ikka majandusvaldkonna alla kuuluv teema. Muinsuskaitselisi otsuseid tehakse majandusest tulenevalt, mitte ainult see, et meil on kultuursed inimesed, kes ütlevad, et me peame kõike kaitsma, aga neil pole aimu, millisel moel üks või teine kultuuriväärtus saaks säilida, kuidas siin luuakse funktsiooni, kui palju või millisel moel oleks võimalik teda ehituslikult ja tehniliselt läbi viia. Maa- ja ruumiamet hakkab kahtlemata neid väga erinevaid valdkondi ühendama," rääkis ta.
Küll aga leiab Tammik, et riik peaks keerulisel ajal õhem olema. "Meie kogukond on väike ja me ei saa seda haldusaparaati järjest suurendada. Pigem on minu vaade pisut kahtlev, aga ma loodan, et ma eksin. Meil on siiski edulugu mingisugusel moel all ja midagi sealt tuleb."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Vikerhommik", küsisid Kirke Ert ja Janek Luts