Margit Mutso: riigiarhitekti otsused peavad tagama maksumaksja raha aruka kasutamise

Riigiarhitekti teemat veeretati aastaid ühest valitsusest teise ja kui üks hetk tundus asi olevat juba päris lootusrikas, siis järgmine hetk tõmbas keegi poliitikutest sellele jälle kriipsu peale, kirjutas Margit Mutso kultuurikommentaaris.
Los Angelese põlengutes on hävinud umbes 12 000 kodu, 150 000 inimest on evakueerunud, surma saanuid on veerandsada ja sama palju on teadmata kadunuid. Kahjusid hinnatakse 250 miljardi dollarini ja see õudus ei ole veel lõppenud.
Oliver Wainwright kirjutab 15. jaanuari The Guardianis, et katastroof on olnud etteaimatav – pärast sajandit kestnud läbimõtlemata linna valgumist mägedesse ja kliimamuutuste eiramist oli vaid aja küsimus, millal tuli võimust võtab. Lõuna-California metsade põleng on osa loodustsüklist ja valdavalt puidust elamuehitus tuleohtlikel kuivadel küngastel lõi tuletormiks ideaalsed tingimused. Samas võimud mitte et ainult lubavad, vaid igati soodustavad siia ehitamist. 1
Eestis pole planeerimisvaldkonnas nii fataalseid vigu veel tehtud, kuid oma ebameeldivate tagajärgedega ruumiotsuseid on ka meil. Näiteks põllukülade arendamine suuremate linnade ümber, mis on toonud kaasa ulatusliku valglinnastumise koos sellega kaasnevate hädadega: kodulähedase infrastruktuuri puudumine, pendelränne, autostumine, sellest tulenevad ummikud jne. Valglinnad on ebaökonoomsed ja ebaökoloogilised linnamudelid, mille tagajärg ei pruugi kohe ilmsiks tulla. Nagu Ameerikas, ei pidanud ka siin riik vajalikuks turumajandusse sekkuda ja eirati spetsialistide hoiatusi.
Arhitektid on ebapädevate riigi ruumiotsuste osas pidevalt häirekella löönud. Eestis on püütud riigi tähelepanu pöörata paljudele olulistele ruumiteemadele nagu näiteks tsiviilkaitseobjektid, riigimaa ja -kinnisvara kvaliteetne projekteerimine ja mõistlik kasutamine. Mäletan näiteks vihaseid arutelusi kultuuriminister Palmaruga, kes omal ajal ei näinud mingit vajadust hoida riigile kuuluv Sakala keskus riigi omandis mõne riiklikult tähtsa kultuuriobjekti tarvis. Ometi oli juba nullindate lõpul teada, et Estonia teater vajab laiendamist.
Selleks, et riik ruumiteemadel jätkuvalt ämbrisse ei astuks, võitles arhitektide liit paarkümmend aastat selle eest, et tekiks riigiarhitekti institutsioon. Riigiarhitekti teemat veeretati aastaid ühest valitsusest teise ja kui üks hetk tundus asi olevat juba päris lootusrikas, siis järgmine hetk tõmbas keegi poliitikutest sellele jälle kriipsu peale.
2017. aastal loodi riigikantselei alluvusse ruumiloome ekspertrühm, mis lõpetas oma tegevuse ettepanekuga moodustada riigi tasandi ruumiloome meeskond – Ruumiamet, mis on sisuliselt analoog mitmes Euroopa riigis loodud riigiarhitekti büroole. Tundus juba, et asi ongi otsustatud, kui rahandusministeeriumis kogu teema taas kalevi alla pandi.
Kuid – oh imet! Tänavu 1. jaanuaril alustaski tööd arhitektide poolt kaua oodatud Maa- ja Ruumiamet, mille strateegilise ruumiloome valdkonna ülesehitamist hakkab vedama riigiarhitekt. See pole võibolla päris see, millest arhitektid unistasid, aga kindlasti on see pikk samm eesmärgile lähemale. Ometi on meil keegi, kelle kohus on riigi ruumiotsuseid põhjalikult ja mitme kandi pealt kaaluda.
15. jaanuaril, mil lõppes kandideerimine riigiarhitekti kohale, arutasid Vikerraadios sel teemal ka ajakirjanikud Janek Luts ja Kirke Erti ning arhitekt Toivo Tammik. Tundus, et keegi neist polnud päris hästi aru saanud, miks selline institutsioon ja amet on loodud ning arutelu lõpus jäi kõlama seisukoht, et riik peaks nii viletsal ajal olema õhukesem, mitte suurendama oma haldusaparaati. Pealegi planeeringute üle ostsustavad ju omavalitsused, tekib vaid juurde üks maksumaksjale kallis asutus, kellega vaja projekte kooskõlastada.
Rõhutan siinkohal veel – riigiarhitekt on strateeg ja suunaja, kindlasti ka koordineerija valdkondade vahel, see, kes eri ministeeriumitesse pudenenud ruumipoliitika kokku seob ning ruumiprobleemidele lahendusi otsib. Teemasid, millega tegeleda tal jagub: infrastruktuuriehitised, elamuehituspoliitika, CO2 jalajäljest ja kliimamuutustest tingitud muudatused ehitussektoris, vananev paneelelamufond, kahanevad väikelinnad, riigiehitised, keskkonnale ohtlikud ja kaitseehitised ning palju-palju muud. Riigiarhitekti otsused peavad tagama maksumaksja raha aruka kasutamise. Ilmselgelt ei jää tal aega omavalitsuste planeeringuid või ehitusprojekte kooskõlastada.
LA tulekatastroof oleks võinud ehk olla olemata, kui Ameerikal oleks olnud oma pädev mõjukas riigiarhitekti büroo.
Toimetaja: Kaspar Viilup