Debüütromaani avaldanud Kairi Look: lasteraamatuid kirjutan suurema bravuuriga
Äsja ilmus Loomingu Raamatukogus Kairi Loogi debüütromaan "Tantsi tolm põrandast". Varem lastele kirjutanud kirjaniku sõnul on tema esikromaanis palju õrnust ning vähem lasteraamatutest tuttavat bravuuri.
Loomingu Raamatukogu avanumber on traditsiooniliselt Eesti algupärand. Möödunud aasta avas Carolina Pihelgase "Lõikejoon", ülemöödunud aasta Kruusa Kalju "Üleelamiste vanake". 2025. aasta avas Kairi Loogi esimene romaan "Tantsi tolm põrandast".
Oma debüütromaani hakkas Look kirjutama 2022. aasta sügisel, kuid mõte sellest hakkas juba varem idanema. "See idee muidugi muutus kirjutades. Alguses teadsin, et ma kirjutan lihtsalt raamatut vabadusest ja tantsust," meenutas ta Klassikaraadio saates "Delta".
Viimase tõuke raamatu kirjutamiseks andis talle sama aasta 24. veebruaril alanud Venemaa agressioon Ukrainas. "Mõtlesin, et nüüd ma pean selle loo kindlasti kirjutama. Tabasin alles hiljem, et siin raamatus on vanavanaema ja tema elu läbi 20. sajandi. Minu öökapil oli sellel hommikul Viivi Luige "Seitsmes rahukevad" ja Tove Janssoni "Suveraamat", mis on mõnes mõttes vaimselt selle raamatuga seotud," selgitas Look, kelle sõnul on "Tantsi tolm põrandast" suure õrnuse ja hoolivusega kirjutatud. "Lasteraamatuid kirjutan võib-olla suurema bravuuriga, seal on teine energia, aga selles raamatus on hästi palju õrnust ja väikeste asjade lähedalt vaatamist."
Kuigi värskes romaanis on noppeid elust enesest, ei ole see autofiktsioon, rõhutas Look. "See on universaalne lugu naistest, naiste elujõust, põlvkondadevahelisest mälust ja sidemest. Ma olen kõik selle raamatu tegelased – võiksid olla paljud naised meie ümber, võib-olla iga väike tüdruk ja noor naine mingis hetkes," kirjeldas ta ning lisas, et tegemist ei ole siiski vaid naistele mõeldud teosega. "See on ikkagi raamat, mis otsib vastust küsimusele, et mis siis kannab meid läbi elu: mis annab meile selle jõu alati minna edasi, kui juhtub jubedaid asju?"
Üheks oluliseks elemendiks nii oma raamatus kui ka elus peab Look elu dünaamilisust. "Selle raamatu kuju võiks olla ring – ring kui pidev liikumine, ring kui eluring ja ka elutants, mida on kujundina kasutatud, aga ka loodusering ning kõige kestmine ja kordumine. Eelkõige räägin siin positiivsetest kordustest, aga ka näiteks sõdadest, mis tulevad ja tulevad uuesti ja kuidas me muudkui lähme edasi," rääkis autor. "See on hästi dünaamiline ja elu küljes kinni olev raamat."
Samuti on raamatus olulisel kohal algused, näiteks mõte, et kust algab inimese elu. "Kõige esimene fragment siin raamatus jääb võib-olla lugedes pisut salapäraseks, aga see põhineb ideel, et lapselaps on juba oma vanaemas olemas. Kui ema kannab last, siis selle lapse lootes on juba munarakud ehk tegelikult oleme juba vanaema kehas olemas. Idee sellest, kus siis on see elu algus, on asi, millega ma kindlasti tegelen," selgitas ta.
Lisaks elu algusele heidab Look pilgu ka teistele algustele, mis meid elus saadavad. "Naise elus on lihtne öelda, et üks algus on kindlasti lapse sünd. Võib öelda, et algus on ka lähedase inimese lahkumine ja leinast edasiminek võib olla algus, algus võib olla lahkuminekust tervenemine," tõi ta välja.

"Tantsi tolm põrandast" viib lugeja teekonnale, mis kulgeb läbi mitme aastakümne. Nende aastate sisse jääb ka Eesti taasiseseisvumine ja ühiskonna muutumine. Vabanemine ei tähenda aga seda, et vanad mured uude ajastusse kaasa ei tule. "Mustrid korduvad. Kas me suudame või isegi tahame mingil hetkel mustrit muuta? Kui see on negatiivne, siis ilmselt küll, aga igas mustris on ka midagi positiivset," usub ta.
Üks raamatu keskne koht on väike vanaema tuba, kus väike laps üles kasvab. "Vanaema jaoks on see tuba omamoodi vangikong, sest vanaema ei saa enam kodust välja minna. Vanaemal ei ole õuekingi, nagu ütleb raamat. Aga lapse jaoks on see tuba väga avar maailm. See on täielik vabadus. See on miski, mille juurde ta elus hiljem tagasi pöördub," kirjeldas ta. "Vanaema on näinud erinevaid vabaduse ja vabadusetuse vorme ja ta õpetab lapsele, kus kohas on see koht, kus sa saad olla vaba. Ja siis ta otsib seda kohta, läheb läbi oma noore naise elu. Nii et tuba on siin kujund, justkui midagi väga väikest, aga väga väekat, kust avaneb väga suur maailm, mis peaks olema justkui vaba, aga kas ta siis on?"
Ühel hetkel jääb raamatu peategelane maailmas väga üksi. Look usub, et see käib suureks kasvamise juurde. "Ühel hetkel kaovad käehoidjad kõrvalt ära ja tuleb ise edasi minna. /--/ Siin on tõesti väga palju isepusimist, aga kusagil – ja see oli minu jaoks kirjutades oluline – on alati taustsüsteem, mis meid kannab. Me peame selle enda jaoks üles leidma, ära tundma ja julgema seda valida. See ei ole alati lihtne ja sellega tegeletakse selles raamatus ka: kuidas leida oma tee? Kuidas leida isiklik vabadus? Enda identiteet? Mis on mulle kallis? Kus on minu kodu? Need on tähtsad teemad," märkis ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Delta", intervjueeris Miina Pärn