Arhitekt: linnahall on üks nõukogudeaegne ehitis, mis tuleks säilitada
Arhitekt Margit Mutso sõnul on linnahall niivõrd tugeva märgilise tähendusega, et kui ta peaks valima ainult ühe Nõukogude ajal ehitatud maja, mida säilitada, siis see oleks linnahall.
Tallinna linnavalitsusest on taas kostumas mõtteid ja ideid, et linnahalliga tuleks tegeleda. Vastust, kas rekonstrueerida või lammutada, aga öeldud ei ole. "Terevisiooni" külastanud arhitekt Margit Mutso on veendunud, et linnahall tuleks rekonstrueerida ja järgmistele põlvkondadele jätta.
Jutt linnahalli väga kehvast seisust on Mutso hinnangul avalikkusele üle paisutatud. "Muidugi, aastad on jälle läinud, iga maja vajab hooldust, aga kui ma mõtlen, millises seisukorras oli vesilennukite angaar, kui seda hakati rekonstrueerima, siis see oli katastroof. Sinna ei tohtinud alla minnagi, sest ülevalt kukkusid tükid alla. Sellega võrreldes on linnahall väga heas seisus."
Sellele, et linnahalli võiks maha võtta ja samale kohale midagi uut ehitada, Mutso eriti mõelda ei taha. "Kui me võtame Nõukogude perioodi ja peaks valima ainult ühe maja, mida säilitada, siis see oleks linnahall," leiab arhitekt. "Ta on nii tugeva märgilise tähendusega ja tema väärtus on ajas ainult kasvanud. Ta on kultuurilooline. Ta on hästi õnnestunud, meie oma arhitekti projekteeritud. Temas on nii palju võimalusi ja seda ei taheta või ei osata näha. See on pigem kellegi teise süü, mitte linnahalli."
Võimalusi, milleks linnahalli kasutada, on Mutso sõnul mitmeid – näiteks konverentsisaal, noortekeskus, kontserdimaja. "Ma natukene kahtlen nendes konverentsides, nüüd on juba videokonverentsid: kas tuleb 4000–5000 inimest siia kohale, kes siis tahaksid koos olla, aga muidu selle jaoks oleks ta ideaalne. Samamoodi kontserttegevus, kõikvõimalikud muusikalid, välismaa artistid, bändid," pakkus ta. "Praegu on nii palju võimalusi, siin on fantaasias ja tahtmises kinni."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Reimo Sildvee