Ugala teatri jalutuskoridoris kõlab publikumärk, teatrihuvilised kiirustavad suurde saali. Kümmekond inimest saali ei lähe, nad panevad kätte kummikindad ja suunduvad midagi otsima. Tuleb olla hiirvaikselt, võõrastega kohtumisel peab jääma nähtamatuks, laval ja saalis toimuvat häirida ei tohi.

""Pimekohting" on parasiitlavastus, mis parasiteerib suure teatrimaja suure saali etendusel ja suurel teatrihoonel endal ka. Ehk siis võtab ühe teatrihoone, seal mängiva suure saali lavastuse ja võtab selle enda aineseks, enda ruumiks ja ehitab seal iseenda maailma üles," selgitas lavastaja ja etendaja Kadri Noormets.

Keegi ei aima, mis juhtuma hakkab. Koos kahe näitlejast saatjaga läbitakse palju hämaraid koridore ja ruume. Pidevalt otsitakse midagi. Kui see mis vaja leitakse, pakitakse see kilekotti ja võetakse kaasa. Lõpuks jõutakse salapärasesse laborisse.

Lavastuse autor Kadri Noormets ütleb, et tema teeb just sellist teatrit, nagu tema seest tuleb. Ja kuna lavastus põhineb improvisatsioonil, on iga etendus ainukordne.

"Inimesed tulevad ja nad ei tea, kuhu nad tulevad, nad ei tea, mis on näidend, mis on sisu. Et nad tulevadki sellisele pimekohtingule, ei tea, keda nad kohtavad," lisas Noormets.

Ugala loominguline juht Liis Aedmaa ütleb, et kui Kadri Noormets tema poole pöördus, tundus idee kohe väga põnev. "Ja kui palju siin on tegelikult ruume, kuhu publik mitte kunagi ei satu. Meid kõnetas see, sest meile tundus ka, et nendes ruumides võiks midagi põnevat ette võtta," leidis Aedmaa.

Kadri Noormetsa "Pimekohtingut" mängitakse Ugala teatris seitsmel korral ja siis saab seda näha veel teisteski Eestimaa teatrimajades.