Kiur Aarma ja Jaak Kilmi: Juminda miinilahing on seni rääkimata jäänud lugu
Ajaloo ühest suurimast merekatastroofist, 1941. aastal aset leidnud Juminda miinilahingust arhiivikaadritel põhineva dokfilmi teinud Jaak Kilmi ja Kiur Aarma rääkisid "Ringvaates", et oma traagilisuse juures on tegu siiski ka võimestava looga.
Jaak Kilmi Ja Kiur Aarma ajalooline dokfilm "Lahkumine Tallinnast. 1941" räägib Juminda miinilahingust ehk Nõukogude vägede evakueerimisest Tallinnast. "Enda jaoks olen ma sõnastanud, et see on võimestav lugu. Meie tegelased jäävad ellu, ja ka tegelikult Eesti riik läbi kõikide ajaloo vintsutuste on jäänud ellu," sõnas Jaak Kilmi. "Lisaks on ta äärmiselt põnev lugu ja seni rääkimata lugu. Ega paljud ei tea nii suurest ajaloosündmusest meie ukse all," lisas Aarma.
Rohkem ohvreid kui Pearl Harbor või Dunkirk nõudnud merelahing on olnud suhteliselt tundmatu lugu nii maailmale kui eestlastele endile. "Sellel on keerukad poliitilised põhjused, aga lühidalt on ta rääkimata sellepärast, et peale sõda ja kõiki neid sündmuseid ei olnud rääkijat, sest neil, kes selles lahingus justkui võitsid (Saksa-Soome liit), olid mokad maas ja need, kes kaotasid, need ei hakanud sellest suurt numbrit tegema ja muid rääkijaid ei olnudki," selgitas Aarma.
1941. aastal pealetungivate sakslaste eest põgenev Nõukogude võim viis kiirustades ja paaniliselt läbi Tallinna evakueerimise. "Nopitakse üles põhimõtteliselt kõik, mis vee peal püsib ja pannakse see Leningradi poole teele, aga samal ajal on soomlased ja sakslased ehitanud teekonnale lõksu ja see lõks läheb laksti kinni," rääkis Aarma.
Aarma võrdles tollast olukorda Tarantino filmis toimuvaga. "Stseen mingist saloonist, kus on viis tegelast, igaühel kummaski käes revolver, mis on suunatud kõigi poole. On soomlased, sakslased, eestlased, punaeestlased, venelased, ja ega seal keegi teineteist ei usalda, selline kõik kõigi vastu seis."
"Erinevate arvutuste kohaselt on hukkunuid 15 000, seda umbes 40 000 evakueeritust, kes 200 laevale paigutati. Laevad liikusid Juminda poolsaarel lõksu, soomlaste ja sakslaste poolt rajatud miiniväljale," rääkis Kilmi. Suur osa eestlastest ei olnud neil laevadel ka sugugi vabatahtlikult. "Sundmobiliseeritud noored poisid, 19-20-aastased, Eesti meremehed, kes lihtsalt olid selles laevas, kus nad olid, oli see siis kaubalaev või endine reisilaev," märkis Aarma.
Evakuatsioonis osalesid ka eestlastele märgilised jäälõhkuja Suur Tõll ja allveelaev Lembitu. "Suur Tõll liikus laevade evakuatsiooni konvoi eesotsas. Selle laevade konvoi pikkus oli 50 kilomeetrit. Suurt Tõllu hoiti kilbina selle konvoi eesotsas, see on puhas õnn ja saatuse lahkus, et Suur Tõll ei sõitnud miinile," rääkis Kilmi.
Docpointil esilinastunud "Lahkumine Tallinnast. 1941" jõuab kinodesse nädala lõpus.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"