Anna Sergejeva ja Alina Karmazina mängivad juba mitu aastat Vene Teatri "Meistris ja Margaritas". Mõlemad näitlejad täidavad kolme rolli – Margarita, Hella ja Frida –, mida igal etendusel omavahel vahetavad.

"Margarita oli tegelikult minu unistuste roll. See on nii suur roll ja kõik tahavad seda mängida, ma eeldan. Kui ma sain selle rolli, siis ma olin väga õnnelik," rääkis Sergejeva.

Ka lavastuses "Peaaegu naljakast stand-up minu elust" on naised üksteise duublid. "See on küll naljakas, jah," naeris Karmazina. "Saatus võib-olla," lisas ta.

"Ma olen veendunud, et me oleme väga erinevad ja iga üks meist saab oma asju omamoodi teha, midagi unikaalset. Me mängime ka erinevalt tegelikult," leidis Sergejeva. "Ka Margaritad on meil väga erinevad," lisas Karmazina.

Sergejeva lemmikkoht Vene Teatris on lava. "Kui ma seisan laval, siis ma näen seda saali tervikuna ja see on nii ilus, nii vahva ja mul on alati laval nii hea tunne. Kui on publik sees, siis see on mu lemmik osa päevast," rääkis Sergejeva.

"Ma ütleksin ka, et suurel laval on selline energia, aga mulle meeldib vastupidi tühi saal, kus ei ole kedagi, on pime ja siis lava peale tulla. Siis tajud seda energiat. Seda tunneb siin saalis isegi ilma publikuta," rääkis Karmazina.

Oma teatris üritavad näitlejad ära vaadata kõik etendused. "Meil on selline komme, nagu on ma arvan igas teatris, et kui on kontrolletendus, siis tulevad kõik näitlejad ikkagi vaatama," selgitas Karmazina.

Sergejeva käib nii tihti kui võimalik ka eestikeelsetes teatrites. "Lemmiknäitlejaid ja -lavastusi on mul väga palju. Viimati nägin Ugala teatris "Meie klassi", mis on nii tore etendus, mulle nii meeldis. Ma olen ka Ojasoo fänn, mulle väga meeldivad "Vend Antigone, ema Oidipus" ja "Macbeth". /.../ Ma olen kindel, et Eesti teater on väga heal tasemel. Meil on nii palju häid lavastusi siin, et peab vaatama," tõdes Sergejeva.

"Mina väga tahaksin osaleda mõnes eestikeelses etenduses. Ma juba mängin filmides ja "Õnne 13-s", aga laval ei ole ma veel proovida saanud ja ma unistan sellest," lisas Sergejeva.

Sergejeva toonitas, et Vene Teatri koos töö Venemaa riigiga on lõppenud ja ta peab seda võimatuks, et see kunagi jätkuks. "See oleks ebaaus. Me peame nüüd looma selle koostöö Eesti lavastajatega, Euroopa lavastajatega, võib-olla Ukraina lavastajatega või hoopis Läti ja Leedu lavastajatega. Keel ei ole ju tegelikult probleem, saab ka inglise keeles suhelda. Probleem tuleb poliitiliselt positsioonist," nentis näitleja.

Sergejeva pole teatris kunagi kuulnud, et keegi avaldaks toetust Vene agressioonile Ukrainas. "Ma ei tea öelda, mida kes räägib oma köögis, aga siin teatris ei ole seda kunagi juhtunud," rõhutas Sergejeva.

"Mina tajun seda, et inimestes on ebakindlust ja hirm selle pärast, mis edasi saab. Inimlik tunne, et kuidas siis edasi. Võib-olla on see praegu lihtsalt üleminekuperiood ja see on alati keeruline, igas valdkonnas. Inimesed ei oska siis ennast kuhugi paigutada, ei tea mis suunas liikuda ja kas see suund on õige või ei ole," lisas Karmazina.