Faust: muusika põhiline ülesanne on haiged terveks ja lollid targemaks teha
Helilooja ja saksofonist Maria Faust rääkis kultuurisaates "OP", et kunstnike põhiülesanne on olla valgusvihk, mis valgustab erinevaid probleeme erinevates nurkades.
Muusika eest lavastusele "Rahamaa" pälvis Faust märtsi lõpus parima lavastuse originaalmuusika auhinna. Helilooja on veendunud, et tunnustus annab uutmoodi teotahte. "Mis mõttes ei anna?! Õudne on teha kunsti, kui keegi seda tähele ei pane. Kellele ma siis seda üldse teen? Ma ei tee ju seda ainult iseendale. /.../ Kui keegi sind tähele ei pane, siis tuleb enda käest küsida, kas ma teen õiget asja. Ma ei tahaks olla kunstnik, kes avastatakse 250 aasta pärast. Aga on hea, kui ma jään 250 aastaks," muigas Faust.
Lavastuseks valis Faust endale ansamblisse The Economics bändikaaslased, kellega saaks iga etendus midagi teisiti teha ja improviseerida. "Sellega ma pean ka tegelema, et võib olla tüdinen ma väga ära ja siis ei tule enam midagi uut. Ma pean sellega arvestama. Mis siis saab kui ei tule? Ma ei saa ju tervet punti sinna üksi jätta, keegi peab edasi ujuma," nentis saksofonist.
"Rahamaa" laval esineb Faust rõõmuga ja ei kujuta ette, mis tunne oleks ilma lõbutsemata muusikat teha. "Miks ma siis üldse seda teen või sellisele asjale "jah" ütlen? Tahan olla päris kindel, et kannan seda ise, sest teised peavad ju ka minu energiat saama. Oluline on suhtlus erinevate kunstiliikide vahel, millega draamateater nii hästi hakkama sai. Nii hästi ei olegi keegi stiilide segamisega hakkama saanud. Vähemalt mina ei ole näinud," sõnas Faust.

Faustile on oluline, et omavahel saaksid kokku ka kujutav kunst ja muusika. "Niisamuti nagu sõna ja muusika seda juba teevad ning tants ja muusika seda teevad. Me muusikutena oleme kahtlaselt kapselduv seltskond. Tegelikult seda suhtlust ja kommunikatsiooni, mis on tegelikult meie eriala, võiks rohkem olla," tõdes Faust.
"See ei ole ainult Eesti probleem, Skandinaavia probleem ka, teisi riike ma nii hästi ei tunne. Aga Skandinaavias ja Eestis me muusikutena millegipärast ei sekku," lisas ta.
Sealjuures peaks kunsti sekkumine n-ö igapäeva reaalsusesse väga läbimõeldud. "Ma leian, et Facebooki ja Twitter pole päris need kohad, kus seda sekkumist teha ja seda lahti seletada. Kunsti ja muusika, kunstniku põhiline ülesanne on parandada katkised, ravida haiged, lollid targemaks teha ja see nimikiri on lõputu. Seda peaksime rohkema tähele panema. Kunstnikena on meie põhiülesanne olla mingisugune valgusvihk, mitte öelda inglina, mis on õige või vale, aga valgustada erinevaid probleeme erinevates nurkades," rääkis Faust.
"Muusikal on loomulikult palju erinevaid ülesandeid. Kõik muusikastiilid ei saa olla sekkuvad. Meil on meie palve, meil on vaja meie tantse. Aga mulle tundub, et sekkuv muusika, just nimelt ideeline muusika võiks ennast natukene rohkem käivitada."

Helilooja sõnul on tänaseni tunda, et naissoost helilooja kogemus on erinev mehe omast. "Ma arvan, et sellega läheb väga kaua aega, et minu poole ei pöörduta kui naismuusiku poole. Ma olen naismuusik ka muidugi, tõesti olen, aga see ei ole eraldi kategooria. Ma ei ole eri-inimene või erisaksofonist," ütles Faust.
Lavastuse "Rahamaa" muusika andis Faust ka plaadil välja. Maikuus on juba oodata ka järgmist plaati. "See on minu poliitiline muusika. Olen sellesse ikka jõudnud, et saan aru oma ülesandest ja sekkuvast muusikast. See on minu esimene poliitiline album, mis analüüsib hierarhiat, vägivalda. Niisamuti nagu ma olen kunagi teinud "Maarja missa", mis algas vägivalla alguspunktist ehk kodust, on järgmine plaat loogiline järg, kus ma zoom'in välja suuremasse pilti ja meie probleemi, et me rahvana millegipärast oma vabadust ei armasta. Kuidagi kergesti võetakse meilt see alati ära," selgitas Faust.
"Me anname oma vabaduse käest igapäevaselt, tiktokkide ja ma ei tea, mis asjadega. Ei tea, kuidas see meil nii kiirelt käib," lisas ta.
Uue plaadiga "Marches Rewound & Rewritten" soovib Faust anda marsile tagasi kunstilise väärtuse. "Marss sümboliseerib mulle seda ajupesu ja propagandat. Tahaks mingisugusegi muusikalise ja kunstilise väärtuse sellele tagasi anda, sest ma ei tea küll, kes kodus marsid peale paneb ja neid kuulab. Välja arvatud need, kellel on kalduvusi vägivallale," rääkis ta.

Faust tõi välja, et maikuus ilmuv album on viimane, mille ta laeb üles Spotify platvormile. "Ma ei saa aru, miks ma peaksin olema nii loll, et ma ei lase ainult enda loomingut röövida, vaid mind ennast röövida ja sealjuures alandada. Ma ei saa aru, miks me ise muusikutena nii arad oleme. Eriti kunstmuusikas, mis on kõrgemas kunstis," sõnas Faust.
"Nad võtavad mitte ainult raha endale, vaid ka õigused sellele. Põhimõtteliselt on see selline koht, kus sa varastad ideid. Inimesed, kes pole tegelikult muusikud, võtavad selle sama loo ja panevad oma nime alla. Ma imestan, kuidas meie ametiühingud ja valitsus selle lihtsalt maha magas, et meie oma loominguline vara lihtsalt ära võeti. Ja me oleme veel väga rõõmsad selle üle – näe, nad kõik mängivad minu muusikat," rääkis Faust ning lisas, et tema hinnangul ei saa sealt ka tuntust.
"Üks Spotify probleeme on ka see, et ta ei armasta selliseid muusikastiile, mis paneksid sind mõtlema ja analüüsima iseenda tegusid. Sõnumiga muusika Spotifys läbi ei lähe," lisas ta.
Pärast "Marches Rewound & Rewritten" ilmumist on Faustilt oodata veel kahte albumit. "See on seotud auhindade ja riikliku toetusega. See ongi otsene side riikliku toetusega. Mina sain "Ela ja sära" stipendiumi, see muutis minu mängu väga palju. Loomulikult oleksid need plaadi tulnud nagunii, aga palju raskemini. Ma olen saanud pühenduda ja see on otsene tõendus, et kultuuri toetamisel on ka tulemus," toonitas Faust.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell