Eesti Rahva Muuseumis on avatud raamatuaastale pühendatud kobarnäitus "Kas sa seda lugu tead? 500 aastat eestikeelset raamatut".

Näitus saab alguse muuseumi A-fuajeest, kuhu on kunstnik Siiri Taimla-Rannala loonud pannoo, kust saab iga külastaja ülevaate eesti kirjakeele, lugemise, hariduse ja kirjanduse verstapostidest. "Selle 6x10 meetri sees on sündmuseid kokku umbes 110, natuke isegi rohkem," märkis ta kultuurisaates "OP".

Pakkumise raamatuaastale pühendatud pannoo teha sai kunstnik umbes aasta aega tagasi. "Sealt läks veel pool aastat aega, enne kui ma hakkasin joonistama. Aga siis ma sain lugeda Marie Underit, käia Juhan Liivi muuseumis, Lydia Koidula muuseumis. Sain vaikselt eeltööd teha. Kõige intensiivsem periood oli vast kuus kuud," kirjeldas ta.

Pannood luues sai Taimla-Rannala eesti kirjanduse ajaloost palju põnevat teada. "Ma nautisin siin iga sündmuse tegemist," märkis ta, kuid tõi eriliselt esile Marie Underi, kellest ta oma tööd alustas. "Peaaegu iga illustratsiooni sees on mingi vimka või lugu, see ei ole lihtsalt illustratsioon," lisas ta.

Raamatuaasta pannoo peal on juttu ka pagulaskirjandusest, mis on ERM-i näituse teine osa. Muuseumi B-osas on avatud kuraator Jan Kausi ja kunstnik Henry Griini loodud näitus-audiolavastus "Kaotusest laotusse".

"Eesti pagulaskirjandus mängib üleüldse terves eesti kirjanduses olulist rolli, ja olulisemat kui me võib-olla oskame tajuda," lausus Kaus. "Ma arvan, et 1940-ndatel ja 1950-ndatel kirjutati parim osa eesti kirjandusest justnimelt paguluses," lisas ta.

Kaus tõdes, et otsus, millised teosed lavastuslikule näitusele jõuavad, olid väga raske. "Aga ma otsisin tekste, mis mind ennast niivõrd suurel määral kõnetaksid, et ma tahaksin seda ilukirjanduslikku aegruumi, mida autor on loonud, tõlkida ruumikogemuseks. Isegi selliseks ruumikogemuseks, kuhu on kaasatud kõik meeled – kompimismeel, kuulmismeel, haistmismeel," kirjeldas ta.