USA-st Prantsusmaale kolinud Gregory Mulkern seob oma muusikas bandžo ja elektroonika. Tema lugudes kõlavad mõjutused kahest suurest USA muusikalinnast - Detroitist ja Portlandist.

"Bandžo on pill, millest inimesed arvavad, et sellega saab mängida ainult ühte kindlat muusikastiili. Minu jaoks see aga pill nagu värvipintsel - kui õpid seda kasutama, võid sellel mängida ükskõik, millist muusikat," lausus Mulkern.

Banjoelectric on üks mitmekümnest esinejast, kes kahepäevasel festivalil publiku ette astub. Viru Folgi tänavuseks läbivaks teemaks on Põhja-Ameerika muusika ja kultuur.

"Põhja-Ameerika on niivõrd lai regioon, et seal on muusikat niivõrd palju, et ei ole võimalik selle kahe päevaga täielikku ülevaadet anda, aga see ei olnudki eesmärk. Kantrit on tänavu võibolla kõige rohkem, aga igaüks teeb oma stiili, et oleks võimalikult mitmekesine," sõnas Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla.

Viru Folk toimub tänavu 18. korda. Ilus ilm meelitas kohale nii esmakordseid uudistajaid kui ka iga-aastased folgisõbrad, nagu näiteks Käsmu kohaliku Toivo.

"Kui ma oma kodus ei tule sellisele üritusele, siis oleks midagi viltu. Aastaid tagasi, kui ta oli ikka väga suureks paisunud, siis ta läks natuke keeruliseks. Me just arutasime, et peale koroona aega on see üritus väga viis, sellepärast, et inimesi on parasjagu ja minul kui osalejal on mõnus olla," ütles Toivo.

"Mina olen kolmandat korda. See koht on nii imeline, et siia peab tulema ja kui see ilm ka mängib kaasa, siis on lihtsalt nii mõnus," sõnas Kaja.

Festivalil astus üles lisaks Eesti muusikutele esinejaid USA-st, Kanadast ja Mehhikost. Millega korraldajad välisartiste võluvad – eks ikka looduse ja väikse kaluriküla eripäraga.

"See festival on imeline sellepoolest, et kui hästi ta sulandub ümbritsevasse külasse. Kõik need ilusad lavad ja kui hästi see küla sulandub ümbritsevasse loodusesse - meri, suured kivid, mets. Mängida sellises kohas folk muusika festivalil, on suurepärane," ütles Mulkern.