"Kurbusega annan teada, et täna suri meie armas Aino Pervik," teatas Eesti Kirjanike Liidu esinaine Maarja Kangro.

Proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija Pervik (1961. aastast kodanikunimega Aino Raud) sündis 1932. aastal Rakveres. Rakverest kolis Pervik perega Tallinnasse,
kui tulevane kirjanik oli kaheaastane. Seejärel kolis pere 1938. aastal isa velskritöö tõttu Järvakandisse, kus Pervik ka kooliteed alustas.

Aastatel 1950–1955 õppis ta tollase Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, kus omandas hariduse soome-ugri keelte erialal.

1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana. 1960–1964 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.

Eelkõige lastekirjanikuna tuntud Perviku armastatuimate teoste hulka kuuluvad paljude teiste hulgas "Kunksmoor" (1973), "Umbluu" (1980) "Arabella, mereröövli tütar" (1982) ja "Kallis Härra Q" (1992). Perviku viimane lasteraamat "NummiPealt ja mujalt" ilmus 2018. aastal. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, itaalia, jaapani jpt keeltesse.

Ta on ka avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, sealhulgas 1979. aasta debüütromaan "Kaetud lauad".

Perviku teoste alustel on valminud ka animafilmid "Kunksmoor" (1977, režissöör Heino Pars), "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1978, režissöör Heino Pars)
ning mängufilmid "Arabella, mereröövli tütar" (1982, režissöör Peeter Simm)
ja "Kallis härra Q" (1998, režissöör Rao Heidmets).

"Kaheksa-aastaselt olin vaimustuses tema Arabella-raamatust, mis on lisaks põnevusele tõeline eksistentsialismi tähtteos lastekirjanduses; teismelisena tundsin hingesugulust Aino elutunnetusega romaanis "Kiikujaid väravakaartel". Viis aastat tagasi oli mul rõõm kirjutada mõned read tema mälestusteraamatu "Miniatuurid mälupõhjast" tagakaanele," rääkis Kangro.

"Minu põlvkonna jaoks oli Aino selline tähtis lastekirjanik, kes oli alati olemas olnud, nii et ma ei mäletagi, mis ajast ma teda mäletan. Aga mäletan sooja, tähelepaneliku ja terase inimesena," lisas kirjanike liidu esinaine.