Näituse kuraator ja keraamik Urmas Puhkan ütles, et aprillis esimest korda Patarei ruume vaatama tulles oli talle selge, et massiivsed võlvid pakuvad oivalist kontrasti just portselani haprusele.

"Siis saigi üleskutse keraamikutele välja käidud: et ainuke materjal, kasutage portselani ja tulete siia ja täidate selle sünge ruumi protselani valevuse, õrnuse hapruse ja selle kõige mis sellega kaasa tuleb," sõnas Puhkan.

Näituse kujundaja Kristel Saan-Soom tunnistab, et ei saanud alguses üldse aru, miks peaks näitus toimuma nii sünge looga paigas.

"Mulle meenus kümmekond aastat tagasi arhitektuuribiennaaliks Tõnu Õnnepalu poolt kirjutatud essee Majade igavikulisusest, kus ta mõtiskleb selle üle kui pikk on maja elu ja mis saab majast kui temast elu välja läheb," lausus Saan-Soom.

Surnud maja ellu äratamiseks tuleks see täita uue eluga ning vanad lood üle kirjutada. Just seda on keraamikud ka teinud.

Teosed annavad otseseid vihjeid vangla ja vabaduseiha teemale ning astuvad dialoogi niisketelt müüridelt kooruvate värvikihtide ja kohati sakraalselt mõjuvate võlvidega.

Eriline roll on helikujundusel. Peamiselt teatri- ja filmiheliloojana tuntud Liina Sumera teose aluseks on helid, mida tekitab portselan.

"Kuuleme seal meloodiaid ja hõljumisi ja klibinaid, asju, mis otseselt ja kaudselt tuleb sellest materjalist ehk siin on see ruum, see kest, seal sees see portselan, hõljub ja lebab ja suhestub sellega ja seda kõike täidab omakorda see heli, et minu meelest on see täiuslik tervik, ma olen väga rahul," ütles Puhkan.

Portselan Patareis on avatud kuni 19. septembrini ja kõigile tasuta.