Aleksandra Murre: 17. sajandil kujutati iga lille tagamõttega
Kadrioru kunstimuuseumis avatakse nädalavahetusel näitus "Naudingute aed", mis annab rikkaliku ülevaate lillede kujutamisest Madalmaade kunstis. Muuseumi juht Aleksandra Murre rääkis, et selle aja kunstis kandis iga õis suuremat tähendust kui esmapilgul tunduda võib.
Lisaks silmailule annavad maalid ka aimu sellest, mis toimus 17. sajandi Madalmaade ühiskonnas, religioonis ja inimeste mõttemaailmas. "Selle aja kohta võibki öelda, et nad rääkisid läbi lillede. Kui praegu on lilled dekoratsiooniks, elu külluse, lopsakuse ja rõõmu tähistamiseks, siis 16. ja 17. sajandil kujutati iga lille teatud tagamõttega. Nad sümboliseerisid väärtusi, voorusi ja olid pühakute atribuutideks," selgitas Murre.
"Või teisest küljest väljendasid lilled teadmisi, teaduse arengut või majanduse arengut, sest kui buketis kujutati näiteks püvilille, siis oli selge, et see annab aimu suhetest Aasiaga või kui ilmub sinna eksootiline korallipuu oks, siis on selge, et see on Ameerikast toodud taim," lisas ta.
"Nii et lillebukettide taga, mis tunduvad väga süütud ja ilusad, on keiser Rudolf II soov ja huvi, kes arendas Prahas eksklusiivset teadus- ja kunstimaailma."
Omaette vaatamisväärsuseks on Belgia tuntud moekunstniku Walter Van Beirendoncki loodud näituse kujundus, mis pakub kaasaegset vaadet 17. sajandile.
"Beirendonckil on väga omapärane vaade teostele ja muuseumi ruumidele. Ta on toonud kaasa ka enda ja oma mõttekaaslaste teoseid, mis astuvad dialoogi sellega, kuidas lilli nägid 17. sajandi kunstnikud," selgitas Murre, kes alguses kartis, et selline sümbioos kahe erineva kunstivoolu vahel on konfliktne.
"Mulle tundus, et sellised sekkumised on kunstlikud, kuid kunstnik ütles, et usaldage mind, teile hakkab see meeldima. Nii see on, sest näituse disain on täiesti läbimõeldud ja põimunud näituse ülejäänud kihtidega," kinnitas ta.
Murre lisas, et muuseumil on tugev soov rääkida näituse kaudu selles, et vanem maalikunst ei ole lihtsalt rõõmus, arusaadav ja turvaline asi, mida niisama vaadata. "Näiteks leiab sealt 17. sajandi Hollandi tulbipalavikku kritiseerivaid maale või siis naistevastase vägivalla teema käsitlusi," sõnas muuseumi juht ning lisas, et kuude jooksul kaasatakse näitusele ka erinevaid moekunstnikke ja botaanikuid, kellega teoste erinevaid tahke avada.
Näitus on avatud 25. jaanuarini.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu













