Masin ei ole tuntud graafikute käsitluses ainuüksi elutu tehniline objekt, vaid kujund, mille kaudu mõtestatakse kaasaegset ühiskonda, linna, tööstust, teaduse arengut ning inimese kohta kiiresti muutuvas maailmas.

Näituse kuraator Marian Grau sõnul paistab selle ajastu Eesti graafika silma erakordse tehnilise meisterlikkuse ja ideelise mitmekesisusega, kus geomeetrilised vormid, arhitektuur, mehhanismid, elektroonika, märgisüsteemid ja visuaalsed eksperimendid põimuvad filosoofiliste küsimustega.

"Mõnes teoses kehastab peaaegu heroiliselt kujutatud masin progressi ja tulevikuusku, teises muutub see hoopis inimese peegliks või võõrandumise sümboliks," märkis ta ja lisas, et kaasaegne kunstipublik tajub teoseid paratamatult uues valguses.

Kui 1960. aastatel tähistas tehislik maailm eelkõige tööstust, automatiseerimist ja tehnoloogilist arengut, siis nüüd seostub see üha enam algoritmide, digitaalsete süsteemide ja tehisintellektiga. Nii sünnib dialoog mitte ainult inimese ja masina, vaid ka kahe ajastu vahel: mineviku tulevikukujutluste ja meie tänase tegelikkuse vahel.  

Näituse avamisel võttis sõna ka kunstiteadlane Harry Liivrand, kes tõdes, et masin on alates 20. sajandi esimesest veerandist olnud avangardkunstnike jaoks erakordselt oluline inspiratsiooniobjekt.

"Ka sellel näitusel tuleb masina tähendus Nõukogude Eesti avangardkunstis eriti hästi välja ja seda väga erinevatest vaatepunktidest. Ühelt poolt näeme üldistatud popkunsti maastikku Illimar Pauli loomingus ja teiselt poolt Lapini masinate sarja. See annab aimu, milline võimalus oli Nõukogude ajal teha väga moodsat kunsti, mida Moskva tsensuur teha ei lubanud, kuid Eestis kui väikeses liiduvabariigis oli see võimalik. Eesti kunst oli sel ajal rahvusvahelisel tasemel," lausus ta.

Näitusel osalevad kunstnikud Vello Vinn, Peeter Ulas, Leonhard Lapin, Evald Okas, Illimar Paul, Olev Soans, Allex Kütt, Renaldo Veeber, Evi Tihemets ja Epp Marguste. Väljapaneku kuraatorid on Marian Grau jaJan Leo Grau.

Näitus jääb avatuks 31. augustini.