Uus iganädalane rubriik "Sinefiil" otsib filmielamust põranda alt ja pealt. Kui suvel lõpetanud "Kinosilm" kajastas kogu kinolevi, nii heas kui halvas, siis "Sinefiil" koosneb pigem soovitustest, võttes lisaks kinofilmidele vajadusel ette ka VOD-valikud, telesarjad, raamatud, üritused, näitused ja muu filmiteemalise loomingu, mis ka siinmail kättesaadav.

Punkte ei pane ja üle viie nädalas ei lähe. In gratia artis, nagu ütles üks kuulus lõvi.

Üheskoos
Together
Michael Shanks
USA-Austraalia
Adastra Cinema

Tundub olevat olnud väga kvaliteetne õudukate suvi (nagu ka eelmine), kui korraga on kinos võimalik vaadata selliseid filme nagu "Too ta tagasi", "Üheskoos" ja "Relvad". Tundub, et võidukäiku teevad psühholoogia ja irratsionaalsus, õudusfilm ei vääna ainult keha, vaid ka mõistust ja astutakse julgemalt aladele, mida on lõpuni keeruline selgitada.

"Üheskoos" on ju tegelikult paarisuhtedraama, mille lagunemise kujutamisel on ette võetud mõjus õudusfilmiraam – seletamatu jõud maapõuest, mis tegelasi muutma hakkab. Ei saa peast välja paralleeli H.P Lovecrafti "Värviga avakosmosest" ja Stephen Kingi klassikalise looga "The Tommyknockers", kus maavälised jõud hakkavad inimesi muutma ja meie tegelikkusest välja väänama. Sellele, kust on päris siinsed seletamatud jõud, aega ei raisata, sest kokkuvõttes, mis seal vahet on, mis suhte lõhki ajab. Põhjust võib otsida väljastpoolt, aga vastus võib samahästi hoopis enda sees peituda.

Tim (Dave Franco) ja Millie (Alison Brie) hakkavad metsa-veidrusega kokku puutudes üksteise poole tõmbuma ja mingis mõttes on see just see, mis neile vaja, sest suhtes laiub nende vahel järjest laienev kuristik täis möödarääkimisi, purunenud unelmaid ja kommunikatsioonimüra. Eesti keeleski on väljend "kokku kasvama" ja tundub, et "Üheskoos" on otsustanud selle ära visualiseerida, siirdudes mänguliselt body horror'i aladele, aga jäädes sisuliselt softcore'i kategooriasse seal, kus teised on läinud n-ö lõpuni välja. Afekti-orgasm jääb saamata, aga filmi rõhuasetus ongi teistsugune erinevalt näiteks "Protseduurist" – keskmes on inimesed, grotesk on teisejärguline. Kokkuvõttes väga tugev film ühe paarisuhte käärimisest, kus on ebaselge, kumb on õudsem – kas kestev argine vaev või kiire, ekstaatiline lõppmäng.

Exit 8
8-ban deguchi
Genki Kawamura
Jaapan
Estinfilm

Kui oled ettevaatamatu ja noclip'id¹ tegelikkusest välja vales kohas, lõpetad Tagatubades (Backrooms), kus pole muud, kui vana, niiske vaiba hais, monokollase hullus, päevavalguslampide lõputu taustamüra maksimaalse undamisega, ja umbes kuussada tuhat miljonit ruutkilomeetrit juhuslikult liigendatud tühje ruume, kuhu lõksu jääda. Hoidku sind jumal, kui midagi lähedal liikumas kuuled, sest päris kindla peale on see juba ka sind kuulnud.

4chan, 2019

4chani suhtluskanalist alguse saanud nn Backrooms-fantaasia idealiseerib tühje, ähvardava ja hirmutavana mõjuvaid urbanistlikke siseruumimaastikke. Selle populaarsus on viinud omakorda erinevate Backrooms-mängudeni, kaasa arvatud jaapani "Exit 8", mis on nüüd omakorda leidnud tee kinolinale.

Mängu mõte on tegelikult ülimalt lihtne – seletamatul põhjusel Tokyo metrookoridoridesse lõksu jäänud mängijal tuleb märgata anomaaliaid, ehk väikesi erinevusi olustikus; detaile, mis on eelmise korraga võrreldes muutunud. Anomaalia märkamise korral tuleb muuta kõndimise suunda ja minna tagasi. Iga edukalt läbitud ring toob mängija 0-8 skaalal sammukese lähemale ihaldatud lõppeesmärgile "Exit 8'le", ehk numbrit 8 kandvale väljapääsule, mis lõpetab nõiaringi. Anomaaliad ise on süvenevalt psühhedeelsed, järjest suurema õuduselemendiga.

"Exit 8" film on oma minimalistlikus nutikuses imetlusväärne, justkui õpikunäide nn suletud ruumi filmist. Täispika kestuse juures on päris palju kordamist, aga mingis mõttes see ju mängu mõte ongi. Lisaks sirgjoonelisele "levelite tegemisele" on filmis sisule juurde lisatud kaasaegne elu andmise-võtmise, sünnitamise ja abortide teema, kuna tahtejõuetu peategelase lõksusattumise põhjuseks tundub olevat just tema suutmatus eksi rasedusest kuuldes vastutus võtta. Oluline ehk ka taustaks teada, mis on koinrokkābeibī ehk coin locker baby – Jaapanis levinud viis jätta soovimatu vastsündinu lukustatavasse avalikku hoiukappi. Mängumootori halastamatut minimalismi see allteema muidugi lõhub, aga filmi dramatiseerimisel on kindlasti abiks ja lisab ootamatult tõhusa ühiskondliku sõnumi tasandi.

"Exit 8" pole igaühele, aga ega meid need filmid niiväga huvitagi, mis igaühele on. Üks väga kummaline ja omanäoline lisandus.

Jaanimardikate haud

Hotaru no haka / Grave of the Fireflies
Isao Takahata
Jaapan
Piece of Magic

Mitte Eesti päritolu levifirma Piece of Magic teeb tänuväärset tööd levikalendrisse värvi lisamisega. Alles lõppes jaapani ühe kõigi aegade tuntuma anime "Akira" piiratud kinolevi ja juba ollakse tagasi vähemalt sama tuntud ja samast 1988. aastast pärit täispika animafilmiga "Jaanimardikate haud". See on Hayao Miyazaki kõrval märksa vähem tuntud teise Ghibli stuudio asutajaliikme Isao Takahata tuntuim film, mis viib meid sarnaselt Miyazaki mitmele filmile sõjatraumade teema juurde, kui kaks orvuks jäänud last peavad Teise maailmasõja lõpukuudel püüdma kuidagi ellu jääda.

Hoiatuseks olgu öeldud, et "Jaanimardikate haud" on ikka väga karm, aga kaunis film, Ghibli tippkvaliteedis pildiiluga. Minu isikliku maitse jaoks ehk veidi sentimentaalne (kui kasvõi sellesama Miyazakiga võrrelda), aga igal juhul (anima)filmiklassika ja tutvumist väärt, eriti kinolinal.

Endagi üllatuseks on film IMDb kõigi aegade edetabelis lausa 37. kohal. Ghibli filmidest on eespool vaid "Vaimudest viidud" (31.).

Nii nad sõdivad
Ilmar Raag
Eesti

Ilmar Raag kui mees, kes ise Ukrainas aitab vabadust erinevate abitegevustega välja võidelda, on nüüd sünkroniseerinud filmitegija ja sõduri ning teinud sealsest võitlusest ja heitlusest ühe sõda pea üldse mitte heroiseeriva dokfilmi, mis on justkui vastand päevauudiste kõrgtehnoloogilistele lahingute "läbimängudele", mille eesmärk on pakkuda põnevust ning toota adrenaliini, aga inimesed on tihti taandatud vaid statistikaks.

"Nii nad sõdivad" paneb selgelt keskmesse inimesed – hospitaljeerid, eestlasest vabatahtlik, suurtükiväelased, püstijalakoomik ja paljud teised. Ajal, mil Ukraina tegevust on vaenlase oma kõrval hakanud märkimisväärsel määral pärssima ka sisemised hõõrumised, on väga oluline meelde tuletada, et kangelased pole vaid eesliinimehed, vaid kogu rahvas, kes sellesse võitlusse panustada tahavad. Ukrainas on levimas toksiline arusaam, et kui sa pole rindel, siis sa pole õige võitleja. Sellest olukorrast on meilgi palju õppida, sest erinevate tausta- ja logistikajõudude õige jaotumine on sama tähtis. "Nii nad sõdivad" on mitmeski mõttes rabe nii pildikeelelt kui ülesehituselt, aga tegelased ja nende elud jäävad tahes tahtmata meelde.

"Nii nad sõdivad" on tasuta vaadatav Jupiteris.

The Terminal List: Dark Wolf
Jack Carr, David DiGilio
Amazon Prime Video

Ja lõppu midagi seriaalimaailmast. Kui "Terminal List" 2018. aastal Amazon Prime'i tekkis, lõi see laineid kahe asjaga. Esiteks süüdistati sarja vabariiklastele meelepärase maailmavaate ja platvormi propageerimises, kuna propageeritakse relvi ja omakohut. Teiseks jäi see silma erakordselt tõetruu taktikalise tegevusega ning tundus, et filmi tiim on militaarspetsiifikat puudutava kodutöö hästi ära teinud.

Uus Terminal List on avasarja eellugu, mis tuleb eelmisega võrreldes täiesti uude aega: võimul on laialt levinud arusaama järgi FSB kruustangide vahele pigistatud Donald Trump, kelle kaootiline rapsimine paneb põhjendatult küsima, mil määral me siin saame USA-d enam oma liitlaseks lugeda. Sellest tulenevalt ka, kuivõrd saame kaasa elada Ameerika eriüksuste tegevusele, sest esiteks pole nende maailma politseiniku roll enam samal määral tõsiseltvõetav ja teiseks on kuigivõrd ähmastunud enne palju selgemad liitlaste ja vaenlaste piirid. Ja on ju selge, et need übersõdurid lähevad sinna ja teevad seda, kuhu ja mida kirjutab ette käsk.

Sellest hoolimata on "Terminal List: Dark Wolf" sama haarav sõjasari kui ennegi. Eelloos on peategelaseks liikunud põhisarja üks peategelasi Ben Edwards (Taylor Kitsch), kelle eelnenud käekäik annab ehk uue valguse tema tegevusele "Terminal Listis". Sarjale on nime andnud tšerokii indiaanlaste mõistulugu kahest hundist, mis on kinematograafilises folklooris tänaseks täiesti tükkideks kulutatud klišee, aga kes sellest ikka hoolib, kui tänaseks ilmunud kaks osa seitsmest vaadatud ning hirmsasti tahaks näha, mis edasi saab.

¹ noclip – arvutimängu cheat, mis lubab mängutasandil liikuda läbi tahkete objektide – seinte jms.