Tartu 2024 suurürituste ja põhiprogrammis korraldati ligi 3100 üritust, mis kogusid üle 1,3 miljoni külastuse. Kuigi kultuuripealinna planeeritud eelarve oli 24,5 miljonit eurot, siis tegelikult kujunes eelarve üle 12 miljoni euro suuremaks. Peamine vahe tuleneb projektide oma- ja kaasfinantseeringute leidmisest, kus raha kaasati prognoositust enam. Sealhulgas kaasati 2,6 miljonit eurot välisrahastust, mis korraldajate hinnangul võib Euroopa kontekstis küll väike summa olla, kuid tuleb arvestada summa mõju Lõuna-Eestile.

"Alati tuleb tajuda seda konteksti. Selgelt väikese riigi jaoks ongi need numbrid väiksemad. Ma arvan, et me peame tervikuna mõtlema, mida see andis, mida selle raha eest tehtud sai. Need on need numbrid, mida me täna esitada saame," sõnas Euroopa Komisjoni kultuuripealinnade ekspert Erni Kask.

Kultuuripealinna üritusi külastas Norstati uuringu järgi 68 protsenti Lõuna-Eesti elanikest. Mujalt Eestist tulnud külastajate kohta võrreldavaid andmeid uuringus ei ole.

Üks märkimisväärsemaid tulemusi raportis on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse õppekava programmijuht Jorma Sarve sõnul see, et publik andis kultuuripealinna programmile hindeks 8,9 punkti kümnest. "Arvestades meile omast introvertsust ja põhjamaist rahulikkust, siis ma arvan, et ükskõik, mis kandist seda numbrit vaadata, on see kõrge hinne," märkis Sarv.

"Külastaja rahulolu oleneb väga palju sellest, millal küsida. Kui küsida näiteks kohe ukse peal, kas meeldis, siis võib olla selline positiivne emotsioon; kui küsida hiljem, võib olla teistmoodi. Numbritest tuleks edasi minna ja peaks mõtlema ka seda, et isegi kui me saame teada, et need numbrid joonistavad meile sellise pildi, milles on mingisugused küsimused, siis peab neid edasi uurima, nendega edasi tegelema, et aru saada, kuidas seda infot kasutada," lausus Tartu Ülikooli kultuurikorralduse lektor Kristina Kuznetsova-Bogdanotitš.

Kultuuripealinna laiemat mõju mõjutavad, aga ekspertide sõnul kontaktid, mis on Euroopas loodud, samuti töö, mida kultuurivaldkonnas kultuuripealinna kogemuse abil edasi tehakse.

"Mõtteviis ja kontaktid, mis on Euroopaga loodud, need jäävad. Teil on palju inimesi ja tiimide liikmeid, kes on nüüd osa rahvusvahelisest kogukonnast. Meil on Euroopas Tartust rohkem teadmisi," märkis suurprojektide ekspert Beatriz Garcia.

"Lisaks positiivsele statistikale tuleb arvestada, et tegemist on pika protsessiga, seal me tõesti peame olema nõudlikud. Me peame hindama ka seda dialoogi, mis toimub avaliku sektoriga laiemalt koostöös erinevate ministeeriumitega, veelgi enam kohalike omavalitsustega. Ma väga loodan, et kasvõi sügisesed valimised annavad meile esimese väikese indikaatori, kas need kultuuri ja kogukonna teemad on seal kuidagi jõulisemalt ja paremini pildis," lisas Jorma Sarv.