Caligulat, populaarse väejuhi Germanicuse poega, tervitati tema valitsusaja alguses lootusrikka poolehoiuga. Peagi kujunes talle aga meelevaldse ja halastamatu valitseja maine ning tänapäevaks on tema nimest saanud absoluutse võimu kuritarvitamise, julmuse ja ettearvamatu käitumise sünonüüm. Muutust tema mõtlemises, käitumises ja võib-olla ka vaimses tervises seostatakse raske haigusega mõned kuud pärast keisriks saamist ning jumaldatud õe Drusilla surmaga.  

Albert Camus alustas "Caligula" kirjutamist 1939. aastal; näidend ilmus esmakordselt 1944 ja jõudis lavale 1945. Draamateatris toob loo lavale Hendrik Toompere seenior.

"Me teeme kindlasti kaasaegset lugu. Üks minu lähtepunktidest oli see, et ma juba pikemat aega arvan, et näiteks Putin ei ela enam ammu reaalses maailmas. Ta elab ajaloos, ta paigutab ennast ajalukku ja loob iseennast ajaloolise ja müütilise tegelasena, paneb end ühte ritta Ivan Julma, Peeter Suure, Napoleonite, Stalinite ja kõigi teistega. Tema soov on olla lihtsurelikust valitsejast suurem, iseennast nii-öelda jumalikustada," rääkis lavastaja.

Toompere sõnul on "Caligula" lugu sellest, kuidas üks inimene hakkabki iseendast mõtlema kui Caligulast, ühest üleelusuurusest ajaloolisest tegelasest. "Kuidas see inimesega juhtub?" küsib Toompere.

Laval on Tõnis Niinemets, Karmo Nigula, Andres Puustusmaa, Gert Raudsep, Jüri Tiidus, Tõnu Kark, Raimo Pass, Markus Luik, Christopher Rajaveer, Britta Soll, Hanna Jaanovits ja Merle Palmiste.