Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale. Instituudi nime kandis asutuse eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, mis 1993. aastal jagati kaheks: Eesti Keele Instituudiks ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks.

"Võrreldes selle ajaga on teadusasutuste nimemaastik nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt märgatavalt muutunud. Seetõttu on üha enam ilmsiks tulnud vajadus kaasajastada Eesti ainsa kirjandusteadusele pühendunud asutuse nimi," ütles teaduste akadeemia president Mart Saarma.

Uus põhimäärus sätestab instituudi põhiülesandena eestikeelse ja Eesti ala mitmekeelse kirjakultuuri uurimise ning mõtestamise. Määrusega on korraldatud ka instituudi toimimine teadusliku mäluasutusena ning tema valduses olevate unikaalsete kultuurikogude uurimine ja arendamine.

Instituut seab eesmärgiks hoida alal ja arendada kõrgetasemelist eestikeelset humanitaarteaduslikku uurimistraditsiooni ning algatada ja kujundada kirjakultuurialast teadustegevust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Selleks luuakse instituudis kaks struktuuriüksust.

Vanema kirjanduse osakonna põhiülesandeks saab eestikeelse ja Eesti alal kuni 1860. aastani loodud saksa-, ladina- jm keelse kirjanduse uurimine.

Uuema kirjanduse osakonna põhiülesandeks saab alates 1860. aastast loodud kirjanduse uurimine, hõlmates nii eestikeelset kirjandust Eesti alal ja võõrsil kui ka siinset mitmekeelset kirjandusloomet. Instituudi muuseum lõimitakse tihedamalt uuema kirjanduse osakonna teadustegevusega.