Näituse keskmes on suureformaadilised uudismaalid, mis käsitlevad kunstniku sügavat sisemaailma ning loomingulise eneseotsinguga kaasnevaid valikuid.

Näituse nimes on sõna "eneseabi" tagurpidi keeratud. Eneseabi ei ole siin parandamine, vaid viis, kuidas püsida toimivana maailmas, mis koormab närvisüsteemi.

"Psühholoogias nimetatakse eneseabi eneseregulatsiooniks ehk võimeks märgata, millal sisemine pinge kasvab ja oskuseks seda leevendada enne, kui muutub halvavaks. Kunstnikel on suhe eneseabisse palju laiem ja keerulisem, kuna loovus ei teki tühjast kohast, vaid vajab emotsionaalset ja vaimset ressurssi. Kunstis on normaalne olla kahtlustes, haavatav või elada pidevas sisemises dialoogis. Kunstnik on harjunud vaatlema ja väljendama enda sisemaailma ning loovuse kaudu panema vormi tundeid, mida tal on raske otse väljendada. Teiselt poolt iseloomustab loovtööd nii ebamäärane eesmärk, pidev enesehinnangu andmine kui ka kunstniku enda identiteedi seotus tulemusega," seisab näituse tutvustuses.

"Sarnase duaalsusega on sündinud ka käesolev näitus. Nagu arvutud eelnevad ja tulevasedki. Ükskõik, kus ilma otsas ning kui kogenud või tunnustamata kunstniku poolt. Seda võib nimetada ka kunstnikunatuuriks, mis sisaldabki ühelt poolt sügavate isiklike läbielamiste paljastamist ning teisalt katkematuid kahtlusi selle kõige vajalikkuses."

Näitus on avatud 28. veebruarini.