Lõhmus uuris magistritöö raames klaasist valmisvormide kasutamist klaasipuhumisstuudios ning pakkus alternatiivse lähenemise stuudioklaasile, materjalikäsitlusele, mis on püsinud muutumatuna ligi 70 aastat.

Lõhmus on seni keskendunud pakendiklaasi, argiste tarbeesemete ning kohaliku tööstuspärandi hulka kuuluvate klaasobjektide ümberpuhumisele. Õpingute käigus välja töötatud autoritehnika läbi pakub kunstnik ühe võimaliku jätku väärtuse minetanud klaasobjektidele, avades sel viisil esemete elukaart laiemale publikule.

"Dekristallisatsioon / Decrystallization" on hierarhiline jätk klaasmaterjalide väärtust käsitlevas uurimuses. Magistritöö projektist "Reblow Toolset: Piiritus / Infinite" välja kasvanud uurimuse käigus on autor erinevate valmisvormidega katsetades õppinud põhjalikult tundma klaasi omadusi.

Kui pakendiklaasi töötlemine on kiire ja ärev ning valmisvorm oma olemuselt on anonüümne, siis kristallesemed on materjal, milles varasemate autorite ja meistrite töö ja kohalolu on lõigete ning graveeringute näol tajutav. Nende detailide kandumine uude vormi on varasemate autorite ja Lõhmuse ühistöö.

Kristall-, poolkristall- ja kristallilaadsed vaasid, mida kunagi peeti luksusesemeteks ja hoiti sektsioonkappides vaid kõige tähtsamate sündmuste tarbeks, on tänaseks jäänud lõputusse ootusesse. Läbi vormi, staatuse ja funktsiooni muutuse avanevad vaatajale materjali varjatud kihid ja igavikulisus.

Rait Lõhmus (s 1993) on disainer ja taidur, kes kasutab materjalina peamiselt klaasi. Oma praktikas on ta keskendunud erinevate klaasist valmisvormide ümberpuhumisele. Lõhmus on lõpetanud klaasi eriala bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi Taidestuudiumi erialal Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks stuudio Kollektiir eestvedamisele töötab Lõhmus Eesti Kunstiakadeemias klaasitöökoja juhatajana ja õppejõuna. 2025. aastal pälvis kunstnik Eesti Kunstiakadeemia Noore tarbekunstniku preemia.